Ta sai ülemaailmse kuulsuse teosega "Teadusrevolutsioonide struktuur", milles ta tuginedes laialdastele teadmistele teaduse ajaloost, pakkus välja oma teaduste arengu kontseptsiooni. Ajal mil ilmus Kuhni raamat "Teadusrevolutsioonide struktuur" oldi üldiselt arvamusel, et teadus areneb kumulatiivselt (ld. cumulatio - kujunemine): uued teadmised lisanduvad vanadele ja niimoodi toimub pidev teadmiste kasv. Kuid Kuhni arvates ei arene teadus sujuvalt vaid muutub aeg-ajalt revolutsiooniliselt. Teadusrevolutsioonidega kaasneb paradigmade vahetus (kr. paradeigma - näidis, näidiseeskuju). Mõiste paradigma kasutuselevõtt on Th. Kuhni teene. Mis siis on paradigma? 1) See on teooria, millest lähtutakse. 2) See on ettekujutus teaduslikust tegevusest: milliseid vahendeid tuleb kasutada?, milliseid väärtusi tunnustada?, kuidas organiseerida teaduslikku tegevust? 3) Paradigma on üldine maailmavaade, mis on aluseks kogu teaduslikule mõttele (see oleks paradigma filosoofiline tähendus).
eksperimendiga. Teadus on see mis ennustab uusi fakte, pseudoteadus loob uusi hüpoteese faktide seletamiseks. Lakatosi teooria ei seleta kahjuks aga, miks ja kuidas uurimis-programm kujuneb teaduse empiirilise sisu kasvades. Thomas KUHN (1922-1996), teadusrevolutsioonide teooria autor lähtus veelgi enam lähtus teaduse ajaloost. Teaduse empiirilise sisu kasv viibki teaduse arengule, milles nn normaalteaduse perioodid vahelduvad teadusrevolutsioonidega. Ta võttis kasutusele paradigma (kr. par£deigma näide, näidis, eeskuju) mõiste. Paradigma on püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem millel püsib teadusliku uurimise ja õpetamise traditsioon. Normaalteadus areneb paradigmade raames (nt klassi.mehh.). Siis tekivad empiirilised andmed, mis ei ole seletatavad vana paradigma raames (nt Michelson-Morley katse). Seejärel tekib kriis teaduses. Alles nüüd pööratakse tähelepanu teistele teooriatele.
annaabi.ee 
