Polaaraastate ajalugu ulatub tagasi 19. sajandisse, 1882. aastasse, kui algas esimene nendele aladele pühendatud aasta (18821883). Järgmine polaaraasta korraldati 19321933; kolmas sama laadi üritus oli aga juba aastail 19571958. See kandis rööpnimetust rahvusvaheline geofüüsika aasta ning ühtlasi oli esimene Antarktikat käsitlev polaaraasta. Praegune, neljas hõlmab mõlemat poolusala, koondab tuhandeid teadlasi rohkem kui kuuekümnest riigist ja ühendab üle kahesaja teadusprojekti füüsika, bioloogia, sotsiaal- ja majandusteaduste alal. Ent polaaraastal on palju laiem tähendus kui ainult teadusuuringud: see tähendab ka riikidevahelist igakülgset koostööd, sellega püütakse juhtida üldsuse tähelepanu polaaraladega seotud probleemidele ja muutustele ning algatada ulatuslik debatt nende alade tuleviku teemal. Paraku tuleb nüüdsele polaaraastale tagasi vaadates tõdeda, et teaduslikest eesmärkidest ja koostööst on tihtipeale kõrgemale seatud riikide
enne rakenduste spetsiifiliste eesmärkide vaatlemist rõhutada, et ajutine näitus tuleb esitada mitmes keeles. See tagab näituse ainese võimalikult laia leviku. Eesmärk nr 1 (kultuuriüksuse identiteedi esitus) on kultuurinäituste puhul eriti oluline, kuna veebirakendus peab asetama ajutise sündmuse selle kestva tegelikkuse konteksti. Kõnealune näitus on sageli rohkem kui ühe kultuuriüksuse ühise uurimusliku teadusprojekti tulem. Samas tuleb välja tuua järgmised tahud: 72 · näituse autorid, · millise kultuuriprojekti raames see loodi, · eeldatav lõpptulemus, · koostöös osalenud kultuuriüksused. Eesmärk nr 2 (kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus) puudutab peamiselt ajutise näituse tegemise korralduslike, halduslike ja majanduslike tahkude selget valgustamist.
annaabi.ee 
