TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi
kaudu. Postkolonialistlike uuringute spekter on geograafiliselt ja temaatiliselt väga mitmekesine. Näiteks analüüsitakse impeeriumi keelte mõju ja rolli koloniaalühiskonnas, Euroopa ajalooliste ja filosoofiliste „suurte narratiivide” mõju asumaade kultuurile või sellega seonduvalt koloniaalhariduse sõltuvust lääne teadmiste mudelist ja võimust. Postkolonialistliku teadusparadigma üks keskseid küsimusi haakub ka koloniseeriatava vastupanu ja minapildi säilitamise võimalustega koloniaalpäritolu keele diskursuste või narratoloogiliste vormide domineerimise olukorras. Imperialistliku vallutuse aspekt on määranud oluliste protsesside kulgu paljude maailmade rahvaste ajaloos, sh ka Eesti ajaloos ning seepärast võib postkolonialistlik paradigma süvendada ja laiendada
annaabi.ee 
