3. Esimeseks aspektiks on see, et teadus peab täitma mitmeid nõudeid (teoreetiline tähendus), et üldse võiks end nimetada tõeliseks teaduseks. St selleks, et pidada monad teadust ja sellest tulenevaid väiteid tõeks, peab teadus täitma erinevaid aspekte nagu nt kontrollitavus, korratavus, intersubjektiivsus jms. Teiseks, eksisteerib ka teaduse vorm institutsioonina (ühiskondlik/teoreetiline). Institutsiooniks võib pidada erinevaid teadusorganisatsiooni/ülikoole ning need muudavad teadust nähtavaks. Kui terve institutsioon kõneleb teadusest, siis on see rohkem kuuldavam, kui nt ainuüksi müni professor sellest räägiks. Institutsioon on ka üldjuhul ühiskondlik organisatsioon. Kolmandaks aspektiks on aga teaduse eetilisus. Teaduse eetilisus tähendab seda, et teadus peab jälgima mingeid väärtushinnanguid ja moraalprintsiipe. 4. On olemas neli uuringuliiki: puhas alusuuring, toodetele orienteeritud uuring, rakendusele
muinsuskaitseameti) huvides on aktiveerida sektori veebikogukonnad, kes võivad sidusalt pakkuda koolitust, suurendada valdkonna pädevust ja pakkuda täienduskoolitust väga erinevates valdkondades ja erinevast institutsionaalsest missioonist lähtuvalt. 3.3.6 Uurimis- ja hariduskeskused Veebi loomise algne mõte oligi teha just uurimiskeskus. Veebisüsteemide loomine infovahetuseks ja dokumentide hüperteksti abil visualiseerimiseks on vajadus, mida CERNi Euroopa juhtivat teadusorganisatsiooni esindav T. Berneres Lee proovib täita olemasolevaid standardeid (võrgustikud, andmeülekanne, hüpertekst, multimeediumid) ühtlustava sidevahendi abil. Teadusinformatsiooni vahetus lähtub kommentaarinõudest, mis on iseloomustanud Internetti selle sünnist saati. See vajadus on kujundanud ja kujundab veebi, teadusteemalise nn "halli kirjanduse" peamist kandjat. Teadusringkonnad võtsid selle vahendi kohe omaks ja hakkasid seda laialdaselt kasutama.
annaabi.ee 
