meetoditega andmeid koguda. Tulenevalt kvantitatiivse ja kvalitatiivse teaduse eristamisest ja vastandamisest kasutatakse ka täna kultuuri ja haridussfääri uurimustes nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid metodoloogiaid. Seejuures kvantitatiivne ja kvalitatiivne lähenemine pole uurijate jaoks mitte kui alternatiivsed, vaid täiesti vastandlikud viisid kultuuri ja haridussfääri probleemide uurimiseks. Teadusmetodoloogiat käsitlevas kirjanduses leiab üsna palju viljatut vaidlemist ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse lähenemise vastandamist. Teadusmaailmas toimuvad tulised vaidlused selle üle, kas õigem on kvantitatiivne või kvalitatiivne uurimine. See nn ,,paradigmade sõda" (Gage 1989) pole veel sugugi lõppenud. Pole seni selgete tulemusteni jõutud, et öelda milline lähenemistest, kvantitatiivne või kvalitatiivne, on õigem.
Objektiivset seisukohta kirjeldab hästi olukord, kus mingi inimene teeb väite, mis ei pruugi olla tõene aga kui on selguseta kas ta ise seda tea dus või mitte on tal objektiivne seisukoht.Kuna väite tegijal oli mingi alginformatsioon aga oli palju infot millest ta ise teadlik polnud. Feyerabendi eesmärgiks oli tõestada, et ükski seni esitatud teadusmetodoloogiatest ei saa olla edukas.Tema seiskoht on õige, kui võtta teadusmetodoloogiat kui juhust teadlaste otsustele ja valikutele.Tähtsamaks muutub mingi teaduse enda tundmine mitte selle metodoloogiate.Tema vaate üheks tähtsamaks koostisosaks on ühismõõdutuse mõiste kasutus.On teooriaid mida ei saa ühismõõdutuses kasutada, need on sellised millel pole ühtegi ühist vaatlusotsustust.Aga kõiki teooriaid ei saa pelgalt ainult loogika järgi võrrelda, on palju erinevaid asju mida tuleb arvesse võtta mis üldkokkuvõttes on meie subjektiivsed soovid
annaabi.ee 
