uurimiste suhtes. 12) Millised on esmaste andmete kogumise meetodid? Millisel juhul on eri meetodite kasutamine kõige otstarbekam? - Küsitlus - kvantitatiivne/kvalitatiivne. - Vaatlus – isiklik, mehhaaniliste vahendite abil - Eksperiment – laboratoorne, välieksperiment 13) Mis on pseudoteadus ja kuidas seda ära tunda? - Pseudoteadus on libateadus, väide, uskumus või teguviis, mida kirjeldatakse teaduslikuna, kuid mis ei allu teaduslikule meetodile: *Kasutatakse ebamääraseid, vastuolulisi, ülepaisutatud või tõestamatuid väiteid *Välditakse teiste ekspertide hinnanguid *Teooriate kujundamisel puudub süsteemne lähenemine *Toetutakse ainult teooriat kinnitavale osale, mitte ümberlükkavale 14) Nimeta pseudoteaduslikke valdkondi meditsiinis. (vähemalt 8) Alternatiivmeditsiin, biorütmid, kehamälu, kehapuhastus, soolepuhastus,
3.4. Katsed / vaatlused - vaatluses ei segata ise vahele, tingimused tuleb kirja panna. 3.5. Andmete analüüs 3.6. Kokkuvõte – tunnistab hüpoteesi kas õigeks või valeks 3.7. Tulemuste avaldamine Mitu uurijat peab jõudma ühesuguse katse järel sama tulemuseni, siis on see teaduslikul teadmisel põhinev ja teaduslik teooria. Siiski pole see tingimata püsiv, vaid võib ka muutuda. Pseudoteadused – väited ja tegevusvaldkonnad, mida esitletakse teaduslikuna, kuid mis tegelikult teaduse normidele ei vasta; samuti ka ebamäärased, liialdatud, tõestamatud väited. Näiteks: astroloogia – uskumus, et astroloogilised nähtused ennustavad inimeste elus toimuvat.
..]", kuigi eesmärgiks seab ta senise arheoloogilise tõlgenduse moesuuna kummutamise. Viimast ambitsiooni on aga raske nimetada mitteteaduslikuks, kui sihtmärk on juba paika pandud. Ent loobudes ometi nii selgelt diskussioonist, ei ole M. Remmelil kahjuks enne võimalik endale seatud eesmärki täita, kui ta antud kinnisideest loobub ja areneb edasi lootuses, et mõnedes kriteeriumites on tema teooria vähemasti teadusfilosoofia probleemistiku valguses teaduslikuna käsitletav. Lõpetuseks aga jäägu I. Lakatosi teaduse käsitluse kohaselt M. Remmeli ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" ja seal esitatud teooria alles potentsiaalse, uuesti esilekerkiva ja edukalt naasva teooriana (Chalmers 1998, 155), mis uute horisontide avanedes võib osutuda teaduslikumaks kui kõik eelnevad. Üks on kindel, retsensioonis käsitletud raamat ärgitas muinasteadusega rohkem või vähem seotud isikuid analüüsima, mis asi ,,see" on, mida tehakse ja kuidas ning
Uurimisprogrammile tuleb anda võimalus edasi areneda ja oma potensiaali realiseerida ja selleks on vaja head kaitsevööndit. Uurimisprogrammi väärtust peaks hindama (127): esiteks peaks programmi sidusus olema nii kõrge, et ta sisaldaks kindapiiriliselt kavandatud programmi edasiseks uurimuseks. Teiseks peaks uurimisprogramm viima vähemalt aeg-ajalt uudsete nähtuste avastamiseni. Uurimisprogramm peab rahuldama mõlemaid tingimusi, kui teda tahetakse kvalifitseerida teaduslikuna. 3.Metodoloogia uurimisprogrammi raames (127-130). Lakatosist lähtudes tuleks teaduslikku metodoloogiat käsitleda kahest vaatenurgast: esimene tegeleb teatud üksiku uurimisprogrammi raames tehtuga, teine puudutab võistlevate uurimisprogrammide väärtuse võrdlust. Kaitsevööndit tuleb modifitseerida ja laiendada (128). Kõik sammud on lubatud kuni ei tehta neid ad hoc viisil! Kaitsevööndi lisad peavad olema iseseisvalt testitavad – peab jääma võimalus
annaabi.ee 
