domineerima Euroopa riikides juba 16. sajandil. Prantsuse Rahvusarhiiv, mis loodi 1789. aastal ja oli üks esimesi suuremahulisi ja eriilmelisi arhiive, võttis pertinentsiprintsiibi oma klassifitseerimisskeemi aluseks. Printsiibil oli puuduseid, kuna selle järgi tuli algse looja fond muuta erinevateks osadeks ja lahutada üksteisest. Vajadus parema arhiivikorralduse järele sundis prantsuse arhivaare töötama välja teaduslikumat printsiipi. Erinevatel andmetel 1839. või 1841. aastal sündis provenientsiprintsiip (Respect des Fonds pr. k.). Provenientsiprintsiip pertinentsiprintsiibi vastu see oli justkui sõda ajaloo ja loogika vahel. Provenientsiprintsiipi nimetatakse ka päritoluprintsiibiks, mille kohaselt üht päritolu dokumendid tuleb hoida koos ja neid ei tohi ära segada teist päritolu dokumentidega. Tänapäeval ei kasutata enam arhiivikorralduses pertinentsiprintsiipi põhiprintsiibina.
matemaatiline abitus, mis ei lubanud mõttearendusi lõpuni viia ja õigsust kaitsta. Tema rataslukuga püstolit meenutavat ratas-lukuga musketit hakati kasutama Saksamaal 1500. a. paiku. Rull-laager ilmus kasutusele 16. saj. Sageli olid ta ideed õiged, kuid nõudsid meisterlikkuse taset või materjale, mis polnud kättesaadavad: tsentrifugaalpump, hüdrauliline press, vintsoonega tulirelv, tagantlaetav suurtükk. Tüüpiline ja tulevast teaduslikumat inseneritööd ette kuulutav oli Leonardo huvi lihtmehhanismide vastu, sõltumata nende võimalikust rakendamisest. Visandas seadiseid pöördliikumise muutmiseks edasi-tagasi- liikumiseks, spiraal-ja kaldhammastega hammasrattaid, uuris kette. Eelkäijatest pare-mini mõistis erinevust töömasinaja seda käitava jõumasina vahel. Uuenev mehaanika Palju on vaieldud Leonardo da Vinci mõju üle teaduse käekäigule. Leidub neid, kes seda
ajast kui paradiisist kuni praeguse ajani. Kontrast seisneb selles, et Ivan Orav idealiseerib kogu Eesti Vabariigi aega, sellele vastandub nõukaaeg, kus kõik on halvasti, on reeturid. Ideaalid kaovad. Jõhker okupatsiooni võim tapab kogu vaba vaimu jne. Kivirähk võimendab stereotüüpi viimase piirini. Teine võte: tõlgendatakse fakte üpris vabalt. Tekitatakse pinge või vastuolu fakti ja väljamõeldise vahel. Raamat imiteerib ajalooraamatut või ka teaduslikumat väljaannet/teksti. Kivirähu üks kirjutamisressurss on kõikvõimalikud, tuttavamad multifilmid, filmid, meedias ringlevad väljamõeldud kujud,kes kõik tekstides kokku saavad. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) Kivirähk kasutab erinevate kirjandusteksti maailmasid: Islandi saaga, Põhjala müüdid ja muistendid, gootika Shakespeare sünged draamad, Eesti muistendid. Mitte nii tume ega pessimistlik kui ,,Rehepapp", kuid ajalooline idealism puudub, pessimistlik tuleviku suhtes.