Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab viimaseid üksteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide ruteeniumi, roodiumi ja palladiumi tihedus on umbes 12g/cm³, siis rasketel plaatinametallidel osmiumil, iriidiumil ja plaatinal on see ligi kaks korda suurem ehk ~ 22 g/ cm³. (Hergi Karik,Aarne Tõldsepp 1974, lk 51) 2.1) Plaatina esimene teadusliktehniline rakendusala oli olla rahvusvahelise mõõtühikutesüsteemi etalonide materjal. Mõõtühikute kujunemine on läbi käinud pika arengutee. Antiigis ühtseid mõõtühikuid polnud. Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. 1776. a ilmusid Pariisi kauplusevitriinidesse plaatinaehted ja tooted. Reklaam oli mõjuv
Gaius LUCILIUS (u. 180/167 102 eKr), zanri ,,isa", kehtestas värsimõõduna heksameetri, säilinud fragmendid (u 1400 rida) Quintus HORATIUS Flaccus (658 eKr) Aulus PERSIUS Flaccus (3462) Decimus Iunius IUVENALIS (u. 60 pärast 127. at) 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst e retoorika: kõned ja retoorikaalased teosed (Cicero). Ajalooproosa (Caesar, Livius, Tacitus, Sallustius). Teadusliktehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius, Celsus, Columella, Frontinus). Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca). Epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem). Biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius) Romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. Hilise vabariigi proosa kaks ülesannet:
(kasutusõigus, mida võidakse seadusega kitsend) 2) kkosad, millele ei laiene kinnisomand vesi, õhk, loomastik (teatud künnisest alates tekib kasutusõigus üksnes loa alusel vast menetlusega). Kknormatiivid = nõuded lubatud kkkasutusega kaasnevate kkmõjutuste reguleerimiseks. Kknormatiivide lähtealused: 1) kaitstuse kõrge tase (pidevas muutuvuses) 2) kaasaegne teadusliktehniline inf (evp) 3) kkalased jm põhiõigused (evp) 4) tuludekulude analüüs (evp, tervisekaitse prioriteetsus) 5) kaks lähenemist + mida on vaja teha, tervis ja Natura (BAT) + mida on võimalik teha, muud valdkonnad (BATNEEC). 1) kvaliteedinormatiivid (kkkvaliteedi kontrollarvud) saasteaine selline sis vees/õhus/settes/elusorgdes, mida ei tohi in tervise ja kkkaitsmiseks ületada; aluseks teiste
annaabi.ee 
