ratsionaalsele enesekontrollile. 3 Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. Metafüüsika eripära teaduste süsteemis. Kui ülesandeks on defineerida metafüüsika eripära, siis tuleb muidugi kõigepealt küsida, millisest metafüüsikast on jutt. Kas traditsioonilisest metafüüsikast nagu see Kanti ajal faktiliselt olemas oli? Nagu eelpool kõneks olnud, oli tolle distsipliini teaduslikkuses küll piisavalt alust kahelda. Kuid teisalt oli ka olemasolev metafüüsika kasvanud välja inimloomusesse kätketud “üldisest inimmõistuse huvist” teatud teemade vastu, mida peaks rahuldama ka võimalik tulevane teaduslik metafüüsika. Viimane peaks seetõttu omama mõningaid selliseidki tunnuseid, mis olid olnud iseloomulikud neile vormidele, milles inimmõistuse metafüüsilise huvi senini oli teostunud. Kant toob välja kolm parameetrit, mille
4. Juristiks tuleb õppida. 5. Akadeemilise õigushariduse traditsioonid Euroopas. 1. Kas õigusteadus on olemas? I. Kant: teadus on iga õpetus, kui ta oli süsteemselt terviku tunnetamine. Ülikoolide ja akadeemiate motoks on olnud ,,asjade põhjuste tundmaõppimine". Paljud arvavad, et õigusteadus pole teadus, sest väited ei ole väga täpsed (nagu nt matemaatikas) ega konkreetsed, kõike ei saa puhta loogika järgi lahendada. Meetoditeoreetikud siiski ei kahtle teaduslikkuses, siiski eristatakse jurisprudentsi tehnikat kui vähemteaduslikku osa. Õigusega on seotud mitmed teadused, nt filosoofia, õigusajalugu, jurisprudents jne. Õigus hõlmab mitmeid teadusi õigusest, sest õigus ise on kompleksne fenomen. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses: ratsionalistlik suund tunnetuse alus on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel
annaabi.ee 
