· prantsuse koolkonnad ei saanud koolera tuvastamisega hakkama, sest otsisid kooleratekitajaid loomade verest, mitte veest 8. SEMINAR Rassismi (arsti)teaduslikud alused, arstide panus probleemide tekitamisse (vt edaspidi ka peatükid eugeenikast ja natsimeditsiinist) Rassism on inimkonna jaotamine erinevateks, eri arengu-/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks rassideks. Evolutsiooniteooria (19. sajandil) pani rassimi oma aja teaduskonteksti inimene on ahvist arenenud, kusjuures mõned inimtüübid oleksid mööda Olemise Ahelat justkui rohkem liikunud. Antropoloogiateadusega seoses käsitleb konstitutsiooni teemat eesti keeles Valdar Parve. Lähtudes K. Jaspersist, kirjutab ta, et konstitutsiooni mõiste hõlmab morfoloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised seosed. Parve toob esile ka konstitutsiooniõpetuse laiema käsitluse, mille kohaselt mõistetaks "konstitutsioonina inimeste
sajandi lõpul ei trooninud sellel kohal kõigi jaoks enam Jumal), sümboliseerides tsivilisatsiooni loomise või arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid. Evolutsiooniõpetuse areng andis sellisele maailmavaatele ainult jõudu juurde. Kehaehitus, nii rassilise, soolise kui vanuselise dimorfismi ilmingud, oli oluline vahend indiviidide ja inimrühmade ühiskondlikkusse struktuuri paigutamisel. Evolutsiooniteooria (19. sajandil) pani rassimi oma aja teaduskonteksti inimene on ahvist arenenud, kusjuures mõned inimtüübid oleksid mööda Olemise Ahelat justkui rohkem liikunud. RASSITEADUS Inimrassid kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Rassi mõiste on seniajani küllaltki segane. Rass kui tüüp, rass kui laiem geograafiline ühik (kolm suurrassi), rass kui zooloogiline alamliik, rass kui etniline (keeleline, kultuuriline) ühik. Läänemaailmas
annaabi.ee 
