Näide 1.2.2. Oletame, et Tartu Ülikooli 1. kursuse üliõpilaste hulgas on vaja läbi viia ankeetküsitlus, mis puudutab nende arvutiõpetust koolis. Valides nüüd juhuslikult teatud arvu esmakursuslasi, võib juhtuda, et 1) teaduskonnad on erineval tasemel esindatud (mõnest teaduskonnast on vastajaid palju ja teisest mõni üksik), 2) erinevatesse teaduskondadesse pürgijad on koolis tegelenud arvutiõpetusega erinevalt. Tedes aga üliõpilaste arvu teaduskonniti, võime täpselt planeerida valimi, mis tagab proportsionaalse esinduse. Kui me tahame näiteks küsitleda iga kümnendat üliõpilast, tuleb kindlaks teha esmakursuslaste arv igas teaduskonnas ja vastavalt sellele määrata ankeedile 1 Teguviis "nimekirjast iga seitsmes" on päris juhuslik vaid siis, kui esimene valitakse samuti juhuslikult. Kui valimi moodustamist alustatakse kindlasti esimesest isikust, siis satub härra nimega Aab praktiliselt kindlasti valimisse. vastajate arv
(31% olid mehed ning 69% naised). 11 Turundusuuringud Meelis Zimmermann Võrreldes lõpetanute ja vastanute jaotust teaduskonniti, on proportsioonid enam-vähem samasugused. Vastanute jagunemine kõigub 1–2% tegelikust õppijate jagunemisest (joonisel). Üldkogumi ning vastanute jaotus on sarnane kõikide oluliste tunnuste (sugu, teaduskond) puhul
annaabi.ee 
