käibele laskmisel. 1940. aastal, mil N Liit okupeeris Eesti Vabariigi, oli kroon aga rahvale nii omaks saanud, et selle taassünnist unistati ka siis, kui riiki enam polnud. Raamat kirjeldab võitlusi Eesti oma raha eest, mis oli täiesti varjamatu väljakutse Kremlile maailmale, mis oli kõige kardetum poliitilise võimu keskus. Kirjeldatakse , miks ja kuidas kujunes isemajandamise ja Eesti krooni taaskehtestamise eestvedajaks Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis moodustatud teaduskollektiiv instituudi direktori, majandusdoktor Rein Otsasoni juhtimisel. Raamatus kirjeldatakse üksikasjalikult Eesti krooni kehtestamisele eelnenud sündmusi, millest laiem avalikkus teab väga vähe. Väga palju on raamatus viidatud erinevatele allikatele ajalehtedes, kus tuuakse välja, mida keegi on mingil ajahetkel öelnud. Lugedes neid erinevaid mõtteid ja öelduid, andis see selgelt edasi räägitud ajastu emotsioone.
Jälendav õppimine saab Bandura järgi teoks tähelepanemise, meeldejätmise, motoorse reprodutseeriva tegutsemise ja motivatsiooni kujunemise tulemusena. Tähelepanu Bandura järgi saab mallõppe alguse vaatlusest, millele järgnevad modeleerimine ning käitumisviiside struktueerimine. Õppimisel on Bandura järgi olulised nn assotsiatiivsed mudelid: me õpime rohkem nendelt, keda näemem kellega lävime. Näiteks kujundab noortekamp selle liikmete maailmapilti, teaduskollektiiv erialase slängi, religioosne rühmitus teatud kombeid ja riitusi. Meeldejätmine Et midagi meelde jätta, vajame püsivaid selgeid mudeleid, mida oleks võimalik reprodutseerida. Lapseeas eritim aga ka hilisemas elueas on verbaalne kodeerimine raske, märksa hõlpsam ja sageli ka olulisem on visuaalsete kujundite kinnistumine. Verbaalne kodeerimine teostub aga otsekui inimese vaikse sisekõne vormis, määratledes vaadeldava
annaabi.ee 
