Tekst on suhe lugeja ja teose (?) vahel. · Tekst toimib autori kavatsustest sõltumatult. · Suletud ja avatud tekstid Semiootikud jagatuna oma põhilise uurimisvaldkonna järgi: 1) märgi semiootika Peirce, Sebeok (ameerika) 2) keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes 3) deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev 5) kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Russelli järgi on deskriptsioonid võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). o pärisnimi nimetab midagi niisugust, millel puudub üksikjuhtude paljusus, ta on puhtalt kokkuleppeline (sümboolne) o deskriptsioonid on keelelised väljendid, mis esinevad keeles nime funktsioonis ja vahel ka nime vormis, kuid tegelikult ei nimeta
Kultuurisemiootika kitsas (Tartu-Moskva koolkond) Sekundaarne modelleeriv süsteem tegelikult see kitsas ja lai sõltub kultuuri määratlemisest. Esimesel juhul määratletakse kui vastandust loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Michel de Certeau. Igapäevased praktikad. I. Tegemiskunstid Ekspert ja filosoof. Ekspert on see, kelles erialane pädevus muutub ühiskondlikuks autoriteediks, filosoofi vahendusel aga saavad lihtsad, igapäevased küsimused kahtluse printsiibiks mõnel tehnilisel väljal. Ekspert kaotab (või teatud moel asendab) filosoofi, kes eile oli universaalsuse spetsialist.