3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Arvan, et on. Samas arvan, et ei ole ka. Olenevalt olukorrast ning tegutsemistest, mis erinvates olukordades eesmärkideks seatakse ning kuidas selle kõigega planeerituse järgi toime tullakse. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid. Tavaliselt räägitakse poliitika-, majandus- ja sotsiaalsfäärist. Ühiskonnateadlased kasutavad peamiselt avaliku ja erasektori mõisteid. Teaduskeelest on need oskussõnad jõudnud ka laiemasse kasutusse, näiteks ajakirjandusse ja poliitikute sõnavarasse. Arvan, et sektorid on loodud eraldi, igalühel on oma tähendus ning mõtle mida järgida seega on nad eraldatud teineteisest, kuid samas on nad põimitud, sest mina arvan küll, et mittetulundusorganisatsioonid või eraettevõtted, kuhu alla ilmselt kuulub ajakirjandus on igatepidi seotud. Ajakirjandus ja meedia üldises tähenduses räägib kõigist
Eraldi käsitleti loengutes soouurimuslikku perspektiivi kirjandusteaduses, postkolonialilismi, poststrukturalismi ja postmodernismi, uushistoritsismi. Põgus ülevaade uuskriitikast, stukturalismist, semiootikast leidub loengu ,,Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja suunad" konspektis. 1. Uuskriitika märksõnaks on 'lähilugemine'. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Uuskriitika sai alguse 20. sajandil. Moto: tekstikesksus. Oluline on kirjandus kui keel, mis erineb teaduskeelest ja teabekeelest. Lähilugemine detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs. Uuskriitikute jaoks tähendab see, et tekst on mitmetähenduslik. 2. Erinevaid strukturalistlikke lähenemisi (kirjandus)tekstile on palju ja need keskenduvad teksti erinevatele aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult
annaabi.ee 
