luua vahendeid, mille abil saab lahendada praktika jaoks olulisi probleeme. Seega on nende tööde põhifunktsiooniks midagi luua, midagi projekteerida. Sedalaadi üliõpilastööd on sobivad nendele üliõpilastele, kellel juba on olemas praktiline kogemus mingis hariduselu valdkonnas. Üksikasjalikumalt kirjeldatakse arendus- uurimustega seonduvat juhendi punktis 1.4. Seega järgivad ka kasvatusteadused üha süvenevat arusaama, mille järgi klassikaline teaduskäsitus ei ole ainukene, mille kriteeriumide järgi saab otsustada töö teaduslikkuse üle. See, mida klassikaline teaduskäsitus on lugenud uurimuse puuduseks, ohuks objektiivsuse nõudele, on kasvatusteadustele paratamatu ja olemuslik. Seda seepärast, et kasvatusteadulik töö, ka empiiriline uurimus: · on paratamatult seotud väärtustega, kuivõrd kasvatuse idee ise on olemuslikult väärtuseline ja on väärtuste väljendaja;
tingimustega (mitte vastupidi). Defineeritud mõisted ehk teoreetilise seaduse tingimused. Vastavusreeglid pole nagu tavalised definitsioonid. Operatsioonilisus – kui pole vaadeldav, siis saab määratleda toime kaudu. Weber’i näide, et vaadelda toime kaudu, mitte otseselt ( ei saa samasid tulemusi, ei saa korrata katset). Sõltuvad asjad maa asukohast jne. V. 3. Seminar. Popperi empirismi kriitika ja falsifikatsionism. Miks Popperi meelest empirism ei pakutud teaduskäsitus ei ole asjakohane? Millies empirism ummikusse satub? Miks Popper nimetab empirismi optimistiks? Miks pessimism e skeptsism ei ole lahendus? Miks pragmatismi katsed ületada optimistliku ja pessimistliku vaate raskusi Popperi meelest ebaõnnestuvad? Miks ei ole meil mõtet empiristidega koos küsida teadmiste allikate järele? Kas see on ühtviisi igal teadusalal? Mida peab Popper silmas traditsiooni kui teadmiste allika all? Mida tähendab tema