Uusvasakpoolsed on need, kes on kasvanud väljaspool marksistlikku traditsioone ning on ilma marksistliku minevikuta, kuid siiski on enese jaoks avastanud Karl Marxi. Uusvasakpoolseid nimetatakse ka uusmarksistideks. Tähtsaimaks neid võiks pidada Frankfurdi koolkonda, mis koosnes enne II Maailmasõda ühinenud Frankfurdi õpetlastest. Selle koolkonna rajajaks peetakse Max Horkheimerit. Tuntuimad õpetalsed on ka Theodor Adorno ja Herbert Marcuse. Herbert Marcuse oli teadusidee vastu, tema arvates on teadus vaid üks inimkonna funktsioone. Tema ja ka teised uusvasakpoolsed usuvad, et teadus on alati kas konservatiivne või siis kritiseeriv, kuid mitte neutraalne. Marcuse suutis võita vasakpoolsetes ringkondades populaarsust tänu oma mõtetele. Marcuse uskus, et kehtiv ühiskond on irratsionaalne ja represseeriv. Sotsiaalse revolutsiooni alustajateks pole mitte töölised, vaid hoopis radikaalsed intelligendid, üliõpilased ja nii edasi.
seista, kaubandus ei tohi stagneeruda jne. -) Kui seda süsteemi vaadelda aga inimeseksolemise seisukohast, siis on see täiesti irratsionaalne. Töö ei väärista inimest vaid imeb selle tühjaks. -) Tõeline inimene pole niisiis homo faber vaid HOMO LUDENS. Inimene on oma olemuselt mängiv olend. Ta on nautiv indiviid. Ta peab olema "vaba oma vabas ajas". Just siin on ta tema ise ja võib toimidavastavalt oma tahtele. -) Marcuse astub koos teiste neomarksistidega üleüldiselt kehtiva teadusidee vastu. -) Teadus on vaid üks ühiskonna funktsioone. Teadus pole kunagi neutraalne ta on alati kas konservatiivne või kritiseeriv. -) Tõeline teadus aga ei lähtu eeldusteta faktidest. Selline käsitlus vaid tugevdab olemasolevat ühiskonda. -) Positivistlik ühiskonnakäsitlus tammub tautoloogilises ringis. Olemasolev ühiskondlik kord põhjendab ennast lihtsalt empiirilise teadusega, nn eeldusteta empiiriline teadus ise aga peegeldab vaid antud ühiskonna tegelikku sisu.
annaabi.ee 
