TEADUSFILOSOOFILISEST VAATEPUNKTIST. REIN VIHALEMM ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" põhineb küll Rein Vihalemma artiklitel, kuid raamatu on koostanud Ülo Kaevats. Raamat on koostatud nii, et see selgitaks ,,võhiklikule" lugejale algusest ,,lõpuni" teadusfilosoofilist maailma ja seda, mida teadusfilosoofial on pakkuda. ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" on jagatud neljaks osaks, kus igas osas käsitletakse teadusfilosoofiat erineva nurga alt. Mina lugesin kahte esimest osa. Esimeses osas on lugejale esitatud Vihalemma artiklid, mis selgitavad nii teaduse kui ka teadusfilosoofia algeid. Näiteks käsitletakse alkeemiat, mis on mõningate teooriate kohaselt keemia ,,ema". Filosoofilisi mõisteid avatakse teiste filosoofiliste mõtete kaudu
püsivamat defineerimist võimalikuks, kuna kõik pedagoogilised täielikult eraldiseisvatest üksikutest teemadest, mida ei distsipliinid arenevad pidevas interaktsioonis, ilma et Uks neist ühendanud ükski vähegi tõsiseltvõetav teoreetiline juhtmõte saaks olla ülimuslik teiste suhtes (Merten 2001, 663-634). (Reyer 2001, 655-656; 2002, 400-401). Kogu teoreetiline pagas, Merteni seisukoht sisaldab suhteliselt selget teadusfilosoofilist mida seni oli käsitletud integraalse osana sotsiaalpedagoogika positsiooni, mis paraku paljudes teistes sotsiaalpedagoogika mõiste all, oli käsiraamatus hajutatud erinevate osade ja teooria alastes artiklites puudub, ent mis kindlasti aitaks kaasa kontseptsioonide vahel. Sellise ülesehitusega - arvestades arusaamade ühtlustamisele esmalt sotsiaalpedagoogika käsiraamatu mõjukust - oli sotsiaalpedagoogikalt röövitud selle