Tulemused võivad tingimuseti erineda ja puhtjuhuslikult ning juhuslikult saadud tulemust ei tohi teadusteabeks üldistada. Statistikameetodid aitavad kindlaks teha, milline on tõenäosus, et meid huvitava teguri mõju tulemustele tegelikult puudub ja tulemus on saadud juhuslikult. Tõenäosust, et hüpoteesi kinnitav tulemus saadi juhuslikult tähistatakse sümboliga p. Minimaalseks p väärtuse tasemeks, mille puhul veel saab rääkida usaldusväärsusest teadusfaktidest loetaksep< 0,05 Abiks mõõtmismeetodite usaldusväärsus ja täpsus, mõõtmismeetodite mitmekesisus, mõõtmiste piisav hulk, kordusuuringud. mida väiksem on mõõtmistulemuste hajuvus, seda kergemini saab usaldusväärse tulemuse. Empiiriline teadustöö, mille tulemuste statistilist olulisust(usaldusväärsust) pole kontrollitud ja esitatud, pole professionaalne; selluseid töid ei aktsepteerita avaldamiseks. protsentide erinevus, publitseerimiskallutus
Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteesi tõestamise kui ka kummutamisega. Teaduslik hüpotees peab tulenema teadusfaktidest, analoogiatest või vastuoludest ja olema vähemalt põhimõtteliselt kontrollitav. TEADUSTEOORIA on juhtivate ideede süsteem, teadusliku tunnetuse põhivahend, teadusliku teadmise kõrgeim vorm; Teadusteooria on teaduslikke mõisteid, printsiipe ja seadusi väljendavate väidete ja tõestuste tervik, hierarhiline süsteem, mis kindla objektide ja nähtuste valdkonna olemuse alusel kirjeldab ja seletab neid üldistavalt ning võimaldab uusi fakte ja seaduspärasusi ette näha.
annaabi.ee 
