kohtus ta Caeni Ülikooli professori Beeckmaniga, kes oli teaduse uue sõnaga hästi kursis ning kellel oli Descartes´ile väga suur mõju. 1622. aastal naasis ta Prantsusmaale, korraldas perekonnaasju ning avastas, et tal on piisavalt sissetulekuid, et tööd tegemata ära elada. Ta hakkas reisima, viibides peaasjalikult Itaalias, ning tuli tagasi Pariisi 1625. aastal. Ta elas mõne aasta õukondlase elu ja suhtles aktiivselt tolleaegsete teadusemeestega. Pärast pikaajalist rändamist peatus Descartes mõnda aega Pariisis. Pariisis leidis oma filosoofilistele ideedele uusi pooldajaid, kuid samas tekkisid ka tal vaenlased jesuiitide ja jumalasulaste hulgast, kes ei sallinud Descartese filosoofiat. Ning teadlane pidigi jälle põgenema Prantsusmaalt Hollandisse, kust ta veetis üksinduses kakskümmend aastat ja elas seal väga rahutut elu. 1629. aastast hakkas Descartes uurima meteoore ja optikat ning lõpetas 1633. aastal "Traktaadi
leiutas analüütilise geomeetria. 1622. aastal naasis ta Prantsusmaale, korraldas perekonnaasju ning avastas, et tal on piisavalt sissetulekuid, et tööd tegemata ära elada. Ta hakkas reisima, viibides peaasjalikult Itaalias, ning tuli tagasi Pariisi 1625. 4 aastal. Ta elas mõne aasta õukondlase elu, külastas salonge ja buduaare, võitles ühe naisterahva pärast duellil, kuid suhtles aktiivselt ka tolleaegsete teadusemeestega. Kohtumisel kardinal Bérulle'iga 1627. aastal koputas viimane Descartes'i südametunnistusele, soovitades tõsisemalt filosoofiaga tegeleda. Descartes võttis nõuannet tõsiselt, elas mõne aasta Bretagne's, seejärel kolis Hollandisse, ent ei paistnud sealgi rahu leidvat, vahetades pea kümme korda elupaika. Descartese esimene oluline töö oli "Regulae" või "Reeglid Meele Suunamiseks" ("Regulae" või "Rules for the Direction of Mind") kirjutatud 1628-
annaabi.ee 
