aegunud ja ka eetiliselt hukka mõistetud pärisorjuslik süsteem hakkas huvitama ka keskvalitsust ning 19. saj alguseks oli kohalik aadelkond üsnagi muutusteks valmis. Talupojad vabastati ilma maata aadel tahtis ju saada maksimaalset majanduslikku kasu. Nüüd ilmuvad kunsti, muusikasse ja teatrilavale esimesi sünnipäraseid eestlasi. Tallinna kultuurielu suhteliselt elav, väiksemad linnad leppisid rändmuusikute ja näiterühmadega. Tartu ülikooli uuesti avamine 1802 ühendus Saksa teaduseluga. Masing ja Rosenplänter. Ka Hupel. Suurima tähendusega talurahva õiguslik vabastamine. (Keiser Aleksander I liberaalne õhustik). EELÄRKAMISAEG 1825 1860 Nikolai I autokraatlik reziim. Pärisorjuselt üleminek teorendile. Tagasilöögid põllumajanduses: ebasoodne ilmastik, loomataudid. Vähehaaval üleminek raharendile. Moonakad said nauraalpalka. Aeglane üleminek talude päriseksostmisele. Talurahvaseadused rahva liikumisvõime avardus. Küla ja vallakoolide arvu kasv.
Sajandivahetusel püüti teatri tegevust seada uuele alusele ja sõlmida lepinguid kutseliste näitlejatega, milleks andis tõuke Mme Tilly trupi (nn. ooperiseltskonna) külaskäik. Tartu ülikooli uuesti avamine aastal 1802 oli Baltikumi kultuuriloos sündmus, mille tähtsust on raske üle hinnata. Ülikoolgi läks aeglaselt käiku ja jõudis arvestatavale tasemele alles järgmisel perioodil, kuid katkenud sidemed Euroopa, eeskätt Saksa teaduseluga olid siiski taastatud. Ülikooli olemasolu pakkus ka, kui mitte otsest, siis ometi kaudset tuge kõigele, mida kultuuriliseks tegevuseks võib nimetada, kaasa arvatud eestikeelne kirjandus. Vaatamata rahvakoolide allakäigule 18. sajandil olid kirik ja pastorid oma kohusetruu töö ja nõudmistega suutnud hoida rahva lugemisoskuse suhteliselt heal järjel ka koduõpetuse abiga. Lugemisoskus oli aastal 1790 olnud 40 % tasemel, kuid langes aastaiks 1800-21. 15
annaabi.ee 
