Éve Denise, kelle kasvamist jälgis ema samasuguse hoolega, nagu oli seda teinud Iréne puhul. [1, 2, 4] 2.3 Elu pärast Pierre´i surma Pierre suri 19. aprillil 1906. aastal, jäädes hobuserakendiga vankri alla. See mõjus Marie´le väga rängalt – ta sulgus endasse ja püüdis välja paista tugev. Pierre’i isa, doktor Curie, suutis poja surmaga paremini toime tulla kui Marie ning oma lapselaste nimel oli ta iga päev valmis välja näitama elurõõmu ja teadusehuvi. Doktor Curie´st saigi Marie´le suurim abiline, kes võttis laste kasvatamise suuresti enda peale ning kõik koos koliti väikesesse majja Sceaux´s. Pierre’i töökohad otsustati anda Marie´le ning lesest sai laborijuhataja ja esimene naisprofessor Sorbonne´i ülikoolis. See andis talle uut jõudu ja motivatsiooni ning naine hakkas jälle raamatuid lugema ja konspekte tegema, sest tundis, et vastasel juhul ei suuda ta olla oma mehe professoriameti vääriline jätkaja.
dramaatiline tõlgendaja, näoilmed ja kehakeel ülepakutud, lemmikteemasid luupainajad, maalitehnika puudulik mitmed tööd hävinud, joonistused imelised (,,Luupainaja"1781 ja 1791); Joseph Mallord William Turner (ingl) 1775-1851 esmaklassiline romantiline maastiku- ja meremaalija, töödes kujutab oskuslikult loodusnähtusi muutumises, neis avaldub ka tema teadusehuvi ja isiklik sügav suhe loodusesse, inspiratsioon eri paikadest (Sotimaast Itaaliani), haruldane töömeetod, lummav tehniline ja stilistiline leidlikkus, valguse füüsilised omadused ning sümboolika (,,Hannibal ületab lumetormis Alpid" 1812, ,,Aurik lumetormis" 1842); John Constable (ingl) 1776-1837 suurimaid maastikumaalijaid, rajas teed uudsele plein air maalistiilile, mis tugines looduse vahetule
annaabi.ee 
