mis peavad teatud olukorras diskursust saatma. Samuti kinnitab see sõnade mõjususe ja nende toimimise piirid. Nt kirikus armulaual on teatud käitimisetikett nii kirikuõpetajatel kui inimestel, käitumismuster, liigutuste järjekord, hääletämber jne, mida tuleb alati jälgida, ilma nendeta poleks ka õnnistamise ja andeks andmise sõnade mõju inimestele nii tõhus ja "usutav". 9. Diskursuse rakendamise tingimused: õpetused. Õpetus eristub teadusdistsipliinist, sest ta levitab iseennast, inimesed määravad oma kuuluvuse seeläbi, et jagavad sama diskursust, samas kui teadusdistsipliinis ringleb diskursus teatud, piiratud liikmeskonna vahel. Teadusdistsipliin ja õpetus võiksid olla peaaegu ühesugused, kui gruppi kuuluvus tähendaks ainult samade tõdede tunnustamist ja nõustumist teatud reeglitega. Lausungi subjekt õpetuses allutatakse kõnelev subjekt lausungi kaudu, teadusdistsipliinides on kontroll ainult
efektiivsemate või ökonoomsemate otsustuste leidmiseks. - Kui algselt oli tegu kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid ühendada püüdva distsipliiniga, siis hiljem keskenduti juhtimisülesannete matemaatilisele formaliseerimisele. - Täna on raske teha vahet juhtimisteooria ja operatsioonianalüüsi vahel. Antud juhul on probleemiks ka teadusdistsipliini piirid, kuna näib, et vastavalt ülesandele võetakse igast teadusdistsipliinist vajalik osa ülesande lahendamiseks. Operatsioonanalüüsi nõrkuseks otsustusprotsessi käsitlemisel tuleb tunnistada ka subjektiivse teguri ignoreerimine: inimest võetakse külmalt arvestava olendina, kel puuduvad inimlikud tunded. Operatsioonanalüüs ei ole suunatud tegelike majandussubjektide huvidest tulenevate eesmärkide saavutamisele, vaid lähtub otsustusprotsessi formaliseerides
annaabi.ee 
