Üks asi, mis NSV Liidus tervishoiu arengut pärssis, oli salastamis-hüsteeria. Teine asi, mis silma torkas, oli sage formaalne lähenemine nt mõnedki ühiskonnakihid jäid riikliku hoolitsuse alt välja (varem või hiljem jõudsid need rühmad pahatihti pigem vanglatesse...) 43 Totalitaarsetele ühiskondadele oli omane töökultus. See viib vaba aja ja ratsionaliseerimise (taylorism) juurde. Bolsevistlik keskkond suutis teadusdiskussioonidki muuta repressiivseiks. Vaen nn mendelistlik-morganistlik-veismanistliku geneetika vastu iseloomustas ametlikku nõukogude loodusteadust 1930.-1950. aastail. A. Weismanni (avastas, et pärilikkusaine asetseb kromosoomides, mitte kogu rakus, resp. organismis) süüdistati, et tolle teooria seisab idealistlikel alustel: ,,on ju ,,pärilikkuseaine" müstilise, tunnetamatu, mitteesemelise iseloomuga, mida tunnistavad ka veismanistid ise, ja see viib tema tekkimise seletamisele
Teine asi, mis silma torkas oli sage formaalne lähenemine nt mõnedki ühiskonnakihid jäid riikliku hoolitsuse alt välja (varem või hiljem jõudsid need rühmad pahatihti pigem vanglatesse...) Totalitaarsetele ühiskondadele oli omane töökultus. See viib vaba aja ja ratsionaliseerimise (taylorism) juurde. NSV Liidus tegeleti antud pinnal ohtralt nö uneteooriaga. Viimane oli mõjustatud NSV Liidus pühaku seisusse tõstetud Pavlovi õpetusest. Bolsevistlik keskkond suutis teadusdiskussioonidki muuta repressiivseiks. Vaen nn mendelistlik-morganistlik-veismanistliku geneetika vastu iseloomustas ametlikku nõukogude loodusteadust 1930.-1950. aastail. August Weismanni (avastas, et pärilikkusaine asetseb kromosoomides, mitte kogu rakus, resp. organismis) süüdistati, et tolle teooria seisab idealistlikel alustel: ,,on ju ,,pärilikkuseaine" müstilise, tunnetamatu, mitteesemelise iseloomuga, mida tunnistavad ka veismanistid ise, ja see
annaabi.ee 
