tulemustega. Süvitsi uurimiseks valitav kirjandus peab olema mitmekülgne, haarates erinevaid autoreid ning erineva teadusliku tasemega kirjutisi. Töö aluseks ei sobi võtta ainult ühe autori kirjutisi. Ajakirjandusartikleid ja õpikuid ei ole üldjuhul soovitav kasutada (v.a erandkorras ja teadusliku käsitlusega kõrvutamiseks). Kirjanduse valikul on soovitatav kasutada ka teatmeteoseid, samuti Internetis esitatud teadusallikaid ja andmebaase. Seejuures pöörata tähelepanu asjaolule, et usaldusväärsel allikal on autor ning väljaandja (haridusasutus, kirjastus vm). Loetud materjalide põhjal on soovitatav teha viidetega väljakirjutusi, mis sisaldavad uuritava probleemi kohta huvitavaid mõtteavaldusi, tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi. Väljakirjutused lihtsustavad hiljem ka kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist. Uurimistöö raames teoreetilist kirjandust lugedes on mahust hoopis olulisem loetust
1. arhiividokumente; 2. mitmesuguseid publitseeritud allikaid (kirjandus ja perioodika); 3. käsikirju (päevikud, mälestused, kodu-uurimistööd); 4. dokumente, mis on kellegi eravalduses (isiklik arhiiv); 5. päevakajalisi ajaleheartikleid (eeldab tööd raamatukogus); 6. intervjuusid, usutletavate leidmist; 7. küsitlusi, küsitluslehtede koostamist ja kasutamist (mälestused); 8. fotosid ja mitmesuguseid dokumente; 9. kirjavahetust; 10. Internetis esitatud teadusallikaid ja andmebaase; 11. isikulugusid uurides vajaduse korral juhendaja varasemat kontakti uuritavaga (eriti põhikooli õpilase juhendamisel). Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida tahetakse nüüd teistele teatavaks teha. lähtuvalt Teemast lähtuvalt sõnastatakse põhiprobleem ning töö eesmärk on leida sellele vastus. Kogutud andmete töötlus ja rühmitamine
annaabi.ee 
