9. Kasvab ühiskonna panustamine teadus- ja arendustegevusse ning rahvusvahelisse teaduskoostöösse: a. seame sihiks jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKTst, sealhulgas erasektori osaluseni vähemalt 2/3 ulatuses sellest. Jätkame teaduse populariseerimist; b. muudame teaduse rahastamise süsteemi selgemaks, st säilitame teadusasutuste baasfinantseerimise ja loome projektitoetuste jagamiseks kahe asutuse asemel Eesti Teadusagentuuri. Kehtestame teaduse rahastamisel teadlaste karjäärimudeli. Isikukeskne teaduse rahastamise süsteem on asendunud konkurentsikesksega – teadusasutuste rahastamine sõltub teadustulemustest, mitte olemasolevate teadlaste arvust. Soodustame igakülgselt Eesti teadlaste osalemist rahvusvaheliste teaduskeskuste töös, samuti ülikoolide, riigi ja erasektori koostööd ning ettevõtjate keskendumist tootearendusele; c. jätkame teaduse ja kõrghariduse taristu välja arendamist.
klassi õpilast: uuriti nende toitumisharjumusi, vee-, tule- ja liiklusohutusalast käitumist, küsiti alkoholi, tubaka ja uimastite kohta ning uuriti seksuaalset riskikäitumist. Küsitlus tuli täita interneti teel. Uuringu eesmärk oli leida tegurid, mis mõjutavad Eesti laste riski- ja tervisekäitumist. Saadud teadmised võimaldavad hiljem luua meetodi laste tervisekäitumise edendamiseks koolis. Uurimust rahastab Eesti teadusagentuuri programm „TerVE”. Kuidas lapsevanemate ja kooli koostööd parandada? Üks ettepanek on muuta riigieksamite süsteemi ja kaotada koolide pingejärjestused. Lastel on käegalöömist palju. Põhikooli lõpus võtavad nad end kokku ja pingutavad, et saaksid vähemalt eksamid tehtud. Mingi eksamivorm peab ikka jääma, et näha, millised teadmised noortel on. Aga pingeread on mõistlik koostamata jätta, see tekitab asjatut stressi. Kokkuvõte/ Enesereflektsioon
annaabi.ee 
