Tiitellehele tuleb märkida: kooli nimetus suurtähtedega: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL (paksus kirjas Bold, kirja suurus 12 punkti); Virumaa Kolledz (Bold, kirja suurus 12 punkti); autori ees- ja perekonnanimi (Bold, kirja suurus 12-14 punkti); töö pealkiri suurtähtedega, (Bold, Kirja suurus 16-20 punkti); töö liik bakalaureusetöö (Bold, kirja suurus 14 punkti); töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi, mille ette lisatakse tema teadulik kraad selle omamisel (Bold, kirja suurus 12 punkti); töö valmimise koht (linn) ja aeg samale reale ilma komata: Tallinn aasta (Bold, kirja suurus 12 punkti); kui töö kirjutatakse vene või inglise keeles, siis tiitellehel töö pealkirja all esitatakse töö pealkiri ka töö keeles (töö pealkiri suurtähtedega, Bold, kirja suurus 14 punkti). Iga rida algab suure tähega, kirjavahemärke ei kasutata. Poolitusi ega lühendeid tiitellehel ei kasutata.
Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid. Teadmise süsteemsus tavamõtlemise puhul: · Tihti ei lase end vastuoludes häirida : ,,Tänapäeva noored on kõik alla käinud" ; ,,Minu lapselaps on korralik". Inimese jaoks olulistes küsimustes tekitavad vastuolud siiski ebameeldivust. Teadmise süsteemsus teaduse puhul:
Miks ideede ajalooga tegeleda? Kasu filosoofidele: · Mõned lihtsalt tunnevad vanade asjade vastu huvi · Vanadelt mõtlejatelt on võimalik midagi õppida · Usk progressi eri laadi nägemused · Tsüklilisuse idee (populaarne Rooma ajal) arusaam, et ajalugu kordub teatavate vaheaegade vahel, sellest lähtudes võib juhtuda, et mingid printsiibid on taasrakendatavad (nt renessanss) · Inimene on põhiolemuselt jäänud samaks, hoolimata teadulik-tehnilisest progressist. Mõtlemisviisid on fundamentaalses mõttes samad. Järeldus on võimalik, et antiik- või varauusaja mõtlejate väited inimeste kohta on ülekantavad ka tänapäeva või pakuvad mingi alternatiivse vaate inimese kui ühiskondliku olendi mõistmisel. Aristotelese ,,hea elu" idee on viimastel aastatel moraalifilosoofia keskpunktiks kuidas inimene ise peaks toimima, et õnnelikuks saada. Teatavad käitumismudelid
annaabi.ee 
