Teadmusjuhtimise eesmärgiks on hallata organisatsiooni olemasolevat kogemust ning luua uut teadmust. Pädevus, teadmispõhisus, loovus ja innovatsioon toovad lahendusi tänapäeva firmade komplitseeritud äritegevusse. Tuleb töötada leidlikumalt kui varem, selgitada välja firma põhisuunad ja analüüsida kõiki aspekte, mis mõjutavad firma jätkusuutlikku ja edukat funktsioneerimist. Firmade tootlikkus on üha enam sõltuvuses uue teadmuse kasutamisest ja teadmusjuhtimisest. Teadmusjuht oskab allutada teadmisi ja teadmust tootlikule kasule. Teadmus ongi kujunenud firmade peamiseks tootmisvahendiks. (Toiger 2006) Teadmusjuhtimise tähtsusest tootearenduses saab lisaks lugeda siit: leheküljelt 26 Teadmusjuhtimise väärtus on otseselt seotud tulemuslikkusega, kus juhitud teadmised võimaldavad organisatsiooni liikmetel toime tulla tänapäeva olukordadega ja tõhusalt prognoosida ja luua oma tulevikku. (Bellinger 2004)
Kogu teadaolevat informatsiooni tuleb jagada nii kiiresti kui võimalik. Tuleb silmas pidada, et tõeline kommunikatsioon on vestlus, kahe-suunaline ja tõsine diskussioon. See ei tohi olla lihtsalt juhtkonna poolne esitlus. Töötajatel tuleb osata kuulata, küsida küsimusi selguse huvides ja usaldada informatsiooni, sõnumi saatjat. 6 2. Teadmusjuhtimine Enne kui hakata rääkima teadmusjuhtimisest, tuleks vahet teha sõnal teadmine ja teadmus. Teadmine on informatsioon ja kogemused, mis on seostatud tegutseja eesmärkide ja lahendamist vajavate probleemidega ning suurendab tegevuse tulemuslikkust. Teadmus aga mitmetest allikatest saadud teadmiste süntees tegutsejale mõistetaval ja laiemas süsteemi olulisi seoseid arvestades, mis loob aluse edukaks koostööks. Organisatsioonides kehastub teadmus mitte ainult dokumentides või arhiivides, vaid ka organisatsiooni rutiinides,
annaabi.ee 
