Doxa – arvamus Sofistid Vaidluskunsti õpetajad Varasemate filosoofiliste õpetuste kriitika Protagoras: “Inimene on kõigi asjade mõõt, olevaile, et nad on” Relativism (ka subjektivism ja skeptitsism) Filosoofia kui vahend eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel Sofistid: Gorgias ja skeptitsism Olevat pole olemas: 1) Mitte midagi ei ole olemas 2) Kui midagi, olekski olemas, siis meie ei saaks sellest teadmusi 3) Kui me saavutaksimegi teadmusi, siis ei saaks me neid edasi anda teistele Totaalne skeptitsism Sofistid Kui on õige, et pole olemas üldkehtivat tõde, kas on siis üldkehtivaid seadusi? Sokrates (u 469 eKr – 399 eKr) Dialektiline meetod Kahtlus kui meetod “Ma tean ainult ühte, ja see on, et ma midagi ei tea.” Tõde peab olema absoluutne, mitte relatiivne. Teadmine on ülim hüve Sokrates
seda eluala, kus ei võiks mässata. Kui Indrek Koovi soovitusel saksa keele asjus tema poole pöördus -- tuli minna mööda pimedaid treppe peaaegu katuse alla, Siberi valdkonda -- leidis ta tema toas samasuguse lihtsuse ja vaesuse, nagu Koovigi juures. Ka temal vedeles raamatuid igal pool. Aga tema toas oli kaks lauda, üks suurem, teine väiksem. Esimene neist oli kuhjatud kuivatatud taimedega. Timusk kogus nende eestikeelseid nimesid ja sellepärast proovis ta iga sisseastuja sellekohaseid teadmusi. Ka Indrekule esitas ta mõned taimed ja küsis: ,,Seda tunnete? Aga seda? Ja seda? Aga nimi teie pool? Olete ehk kuulnud? Kus ta kasvab? Millal?..." Muidugi, Indreku teadmused ei ulatunud loodusevallas kuigi kaugele, sest milleks seda nii väga teada, mille otsas tallad jalgega hommikust õhtuni. Enamasti pidi Timusk oma küsimused ise vastama ja vene-, saksa- ning ladinakeelsed nimetused lisaks andma, nagu kordaks ta neid alatasa meeldetuletuseks.
annaabi.ee 
