Välismaailm võib küll olemas olla, kuid meie aistingutes teda ikkagi ei ole. Teadmised on asendatud usuga ja harjumustega. Sensualism põhineb aga eranditult aistingute ja tajude abil saadud teadmistel. Ollakse kindel, et mõistuses pole midagi sellist, mida pole varem olnud aistingutes. Kõige lähedasem oma ideelt sensualismile on empirism, mis näeb kogemustes teadmiste aisat algallikat. Ratsionalism tunnistab tõeste teadmistena mõistuse, mõtlemise abil produtseerivaid teadmsi. Tunnetusprotsessis on võimalik eristada tema struktuurseid tasandeid. Individuaalse tunnetuse tasandil eristatakse loogilist ja meelelist tunnetust. Aisting, taju ja kujutlus on meelelise tunnetuse põhivormid, loogilisel tunnetusel (mõtlemisel) aga mõiste, otsus ja järeldus. Mõtlemise ja meelelise tunnetuse vahel toimub alati vastastikune seos, keele ja praktika poolt on nad vahendatavad. Infot saame me aistingute abil, mis on teadmiste peamine algallikas.Tajud on terviklikud
ärritustele reageerimise kujul, vaid pigem mõistevõrkude konstrueerimine vastuvüetava informatsiooni paremaks liigendamiseks. Humanistlik õpiteooria- õppimine on uute kogemuste, tõlgenduste, mõtestamiste, oletuste, prognooside, analüüside, üldistuste katkematu ahel. Mälu- on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni ehk ka võime kasutada kogemusi. Episoodiline mälu- sisaldab teadmsi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbielatud sündmustest. Protseduuriline mälu- talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta. Ilma endale teadvustamata kogeme terve elu mällu teavet selle kohta ``kuidas midagi teha``. Ikooniline mälu- fikseerib nägemisorganitest saadud info Ehhooniline mälu- fikseerib kuulmisel, haistmisel, maitsmisel ja kompamisel saadud signaalide jäljed. Semantiline mälu- semantilisse mällu on talletatud ``puhtad`` teadmised meie