· Liigne probleemile mõtlemine muudab probleemi inimese jaoks tähtsaks. · Sündmuse matemaatilise tõenäosuse ignoreerimine. · Andmete saamise aeglus püsimälust. · Kinnitavat tõestusmaterjali eelistatakse infole, mis ei kinnita ideesid. Ignoreeritakse ebareeglipärasusi ja vasturääkivaid infoallikaid; · Edukaid lahendusi seletatakse enda tõhusa tööga ja vaevalist lahenduskäiku halva õnnega ja probleemi raskusega, jne. 7.) · Teadmistevajaku otsing. · Strateegia hüpoteeside (oletuste) väljatöötamine. · Strateegia eksperimentaalsest kontrollist. 8.)Ei pea, ta peaks olema väljaspool süsteemi. 9.)Analoogiameetod 10.) · Aatomituuma ehitus põhines analoogial päikesesüsteemiga Eesti Haigekassa = teiste riikide haigekassa · Londoni Teadusmuuseumis võrreldi mõistust kolme analoogiaga: puu (tree), tiib (wing) ja World Wide Web. · Alanduslehtri raadiuse arvutamisel, kus eeldatakse geoloogiliselt sarnaste tingimuste olemasolu
Igapäevaelus tekivad probleemid sageli siis, kui on tegemist uudse situatsiooniga, mille lahendamiseks puudub tegevuskava. Kui on teada lahendamise algoritm, siis probleemi pole. 3.Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise ülesande lahendamiseks ei piisa senistest teadmistest ja puuduvate teadmiste hankimise algoritm pole teada.4.Ei. 5.Sellisel juhul tuleb süstemaatiliselt välja töötada probleemi lahendamise strateegia.Probleemi lahendamise strateegial on kolm järku:1. Teadmistevajaku otsing (puuduvate teadmiste otsing)2. Strateegia hüpoteeside ja oletuste väljatöötamisest3. Strateegia eksperimentaalsest kontrollist 6.Probleemide lahendamise teevad sageli võimatuks mitmesugused psühholoogilised takistused: · nt probleemi mitme aspekti ebaobjektiivne hindamine, mille tagajärjel võib mõttetegevus kulgeda vales suunas;· liigne tähelepanu mõnele probleemi üksikaspektile, fragmentaarne mõtlemine, oskamatus näha tervikut;· matemaatilise tõenäosuse
mõtlemist, proovide ja vigade meetodit, hüpoteeside katsetamist jne. Võib lugeda massilisest strateegiate genereerimisest, mis on aga peaaegu praktilise tähtsuseta. Käesoleval juhul käsitletakse eelkõige sellise strateegia väljatöötamist, mis on igakülgselt läbi töötatud põhjalik instruktsioon, ratsionaalne sihile viiv tegutsemise skeem. Probleemi lahendamise strateegia koosneb kolmest järgust: teadmistevajaku otsingust, strateegia hüpoteeside (oletuste) väljatöötamisest, strateegia eksperimentaalsest kontrollist (vt Kristjuhan, 1994a). Kõige suuremat tähelepanu tuleb pöörata esimesele etapile. Teadmistevajaku otsingul tuleb uurida mõisteid, vastuolusid faktide, hüpoteeside ja teooriate vahel, probleemi lahendamise võimalikke struktuure, lahendamiseks kasutatavaid meetodeid. Nende uuringute puhul on efektiivsed analoogiameetod, morfoloogiline analüüs, süsteemianalüüs jt meetodid, mis
annaabi.ee 
