teadmisi. Kui teema saab paremini selgeks, siis sellest lähtuvalt tekivad seosed teiste teadmiste vahel. Mõnikord on millestki kujunenud kindel arusaam, aga see põhineb teistelt saadud teadmistel ning ühel hetkel selgub, et kõik pole päris nii nagu algul mõisteti. Tegelikkus ei vasta alati neile teadmistele, mis juba olemas on. Kas vale arusaamad polegi teadmised? Ikka on, need annavad kogemusi, mida saab hiljem kasutada kasulikke õppetundidena ehk teadmistena kuidas mingit olukorda vältida või parandada. Kool on heaks näiteks selle kohta, kui vähe me tegelikult teame. Meenutades oma eelmiste klasside teadmisi praegustega tekib tunne kuil rumal ma olin. Veel hullem on vaadata paari aasta taguseid töid ja oma vigu analüüsides tahaks küll häbi pärast maa alla vajuda. Vahepealsed aastad õpetavad väga paljutki juurde. Sellepärast arvangi, et mälestused teevad haiget, sest mõistetakse kui
Agnostikud väidavad, et kõiges tuleb kahelda. Välismaailm võib küll olemas olla, kuid meie aistingutes teda ikkagi ei ole. Teadmised on asendatud usuga ja harjumustega. Sensualism põhineb aga eranditult aistingute ja tajude abil saadud teadmistel. Ollakse kindel, et mõistuses pole midagi sellist, mida pole varem olnud aistingutes. Kõige lähedasem oma ideelt sensualismile on empirism, mis näeb kogemustes teadmiste aisat algallikat. Ratsionalism tunnistab tõeste teadmistena mõistuse, mõtlemise abil produtseerivaid teadmsi. Tunnetusprotsessis on võimalik eristada tema struktuurseid tasandeid. Individuaalse tunnetuse tasandil eristatakse loogilist ja meelelist tunnetust. Aisting, taju ja kujutlus on meelelise tunnetuse põhivormid, loogilisel tunnetusel (mõtlemisel) aga mõiste, otsus ja järeldus. Mõtlemise ja meelelise tunnetuse vahel toimub alati vastastikune seos, keele ja praktika poolt on nad vahendatavad.
KEEMIA AJALUGU Koostanud Janno Puks Keemia on peaaegu sama vana nagu on inimkond. Kui näiteks keemiateadust mõista teadmistena nendest nähtustest, mida me nimetame keemilisteks reaktsioonideks, siis tuleks keemiateaduse lätet otsida vanemast kiviajast. Nimelt hakkasid siis kaasaegse inimese (Homo sapiens`i) eellased tuld kasutama. Tuletegemine ja toiduvalmistamine on ju keemilised protsessid ja seega keemiateaduse tekkimine langeks sel juhul kokku inimese ja tema teadvuse kujunemisega. Keemia tekkis muistses Egiptuses. Ühe versiooni kohaselt on keemia oma nimegi saanud Egiptuse
Võime moodustada üldistavaid kategooriaid on osaliselt kaasasündinud. Aeg, mis kulub kahe mõiste seose tajumiseks, oleneb nende kaugusest tähenduslikus hierarhias. Semantiliste hierarhiate kontseptsioonile toetuvad deklaratiivsed tedmised. Siia kuuluvad mitmesugused järelduslikud teadmised, mis moodustuvad olemasolevate mõistete süsteemi alusel. Tänu sellele tunnevad inimesed ära esemed, objektid ine. Koolis õpitakse deklaratiivsete teadmistena fakte, mõisteid, seaduspärasusi ja teooriaid. Teine pikaajalise mälu konseptsioon kirjeldab selle talitlust skeemidena. Skeemide teooria käsitleb mälu subjektiivsemana. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga. Inimese episoodilise iseloomuga mälestused on sageli tugeva emotsionaalse värvinguga. Seepärast saab oletada, et ka meeldetuletamine võiks sõltuda inimese hetkemeeleolust. Meeleolu mõjutab õppimist
annaabi.ee 
