on võimeline valitsema loodusjõudude üle. Pole aga välistatud, et seda ei juhtu iial, kuna inimkond saeb päev- päevalt oksa, millel istub. Praeguse aja tehnika ja teaduse areng annab inimkonnale nii mitmessegi suunda vabad käed. Kõigil on võimalus saada kelleks tahes, saavutada mida tahes, kui ainult väga tahta ja mitte alla anda. Aasta-aastalt lükatakse inimvõimete piiri üha kaugemale. Meie jõud seisnebki uudishimus ja teadmistejanus, jõuetus aga väheses tahtejõus ja hirmus tuleviku ees.
Nii võis noor vaimulik juba kuueteistkümneaastasena müstilises teoloogias julgesti võistelda ükskõik millise kirikuisaga, kanoonilises teoloogias aga ükskõik millise kontsiili-isaga *, skolastilises teoloogias Sorbon-ne'i doktoriga. 1 Jagada kõrvakiilusid ja rebida juukseid (lad k) Sinist ja pruuni värvi (lad. k.). 137 Teoloogia läbi võetud, asus ta kirikuseadluste kallale. Magister Sententiarumi * juurest siirdus ta Karl Suure kapitulaaride juurde. Ja nõnda neelas ta oma teadmistejanus ühe 7 8 dekretaali teise järel alla, nii Hispalise * piiskopi Teodoruse, Wormsi piiskopi Bouchard'i, Chartres'i piiskopi Yves'i omad; siis Gratianuse dekretaalide kogu *, mis Karl Suure kapitulaaridele järgnesid; edasi Gregorius IX kogu*; siis Honorius III epistli «Super spécula» *. Ta tegi enesele selgeks selle keskaja kaoses kehtima hakkava tsiviil- ja kanoonilise õiguse määratu suure ja segase ajajärgu, mis algab 618-ndal aastal piiskop