paremat tulemust. Kokkuvõtvalt aitavad need seadused omandada ja õppida paremini materjale. Oma mälu laiendades teatud viiside abil saab inimene omandada suuremaid teadmisi ja õppimisoskus paraneb. Mälu liigid ja tüübid Mälu tüübid jagunevad neljaks. Igal inimesel on arenenud teatud tüüp paremini kui teised. Mälu oskuslikuks kasutamiseks on vaja teada ,millist tüüpi ta on . Selle kindlaks tegemine aga ei nõua eriti suurt teadmistehulka. Mälu tüübid jagunevad : Kuulmismälu: Paremini omandatav ,kui materjali ette loetakse . Selline inimene loeb tihti endale valjusti ette ise märkamata. Kuulmismälu omanikul on tähtis kuulata ,mida teised räägivad õppetükkidest. Kuulmismäluga õpilane peaks olema väga vaikses ruumis, kuna kõrvalised hääled segavad teda palju. Nägemismälu: Nägemismäluga inimene omandab kõige paremini ise lugedes. Tähtis on ka kuulamisel teha märkmeid ja üleskirjutusi.
Ei saa kasutada siin tõenäouslikku versiooni, sest tõenäosus, et universaalne üldistus on tõene, võrdub lõpliku arvu ja lõpmatu arvu jagatisega, mis on alati null – siin ei loe vaatluste lõplikhulk (44). Induktivistliku programmi päästmine ja kriitika (44). 3.Võimalikke vastuseid induktsiooniprobleemile (45-47). Esimene vastus on skeptiline: teadust ei saa mõistuspäraselt õigustada. Teine vastus on muuta leebemaks induktivistlikku nõuet, et kogu loogikavaba teadmistehulka peab tuletama kogemusest ning kaitsta induktsiooniprintsiibi põhjendatust millestki muust lähtudes. Kolmas vastus on vastata nii, et teadus ei põhinegi induktsioonil. Kui saab kindlaks teha, et teads induktsiooni ei sisalda, oleks induktsiooniprobleem välditud – seda proovivad teha falsifikatsionistid (Karl Popper). 3 – peatükk. Vaatluse sõltuvus teooriast (edasine induktivismi kriitika): Naiivinduktivism väitis, et vaatlus annab tõese aluse teaduslike teadmisele.
annaabi.ee 
