nende igapäevaelus. Kehaline kasvatus ei peaks olema lihtsalt puhas treenimine, vaid ka rääkimine ja arutamine õpilastega tervisliku eluviisi teemadel. Kui õpetaja teeb kaasa harjutusi, mida nõuab oma õpilastelt, tekitab see õpilastes võrdsustunnet ja nad teevad neid harjutusi meelsamini. Nii ei teki õpilastes trotsi ja ka õpetaja ei unusta enda treenimist. Tänapäeva õpetaja peaks ennast pidevalt erialaselt koolitama ja viima kurssi uute teadmisetega tervisliku toitumise ja tervise vallast. Peaks tundma huvi uute treenimisviiside ja spordialade vastu ning tutvustama neid ka oma õpilastele. 11 12 KOKKUVÕTE Me koostasime küsitluse, milles tahtsime teada õpilaste arvamust oma kehalise kasvatuse tundide kohta ja kuidas nemad kehalise kasvatuse tunde läbi viiksid. Analüüsisime saadud vastuseid ning lisasime neile oma arvamuse, kuidas oleks parem ja targem meie arvates.
Kriitiliselt lähtudes võib oletada, et praegune näiliselt normivaba olukord ning usu kadumine on .ajutine ja pealiskaudne loeng.3 :Peamised kommunikatsiooniprotsessi elemendid Kommunikaator ehk saatja Teade ehk sõnum Retsipient ehk vastuvõtja ?Lasswell Kes teatab? Mida? Millise kanali kaudu? Kellele? Millise mõjuga .Shannon ja Weaver tegelesid tehnoloogilise müra allikaga A astub kommunikatsiooni teadmisetega ja eeldab B kohta näiteks seda, et ta ei tea teemast .mitte midagi. X1 tema enda teadmised sündmuse kohta .B suhtleb lähtudes eeldustest .X kujuneb nende kahe mõjul .Katz, Lazarfeldi kaheastmeline kommunikatsiooni mudel. Grupifenomenid Makrotasand massikommunikatsioon .(Mesotasand organisatsiooni, rühmadevahelne kommunikatsioon(meso/mikro .Mikrotasand rühmasisene kommunikatsioon, indiviidide vaheline ja sisene
annaabi.ee 
