pidid astuma kloostrisse.Antiikfilosaafia asemele tuli katoliiklik teoloogia, moraal sai usulise rüü. Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigi aja järgi.Kauaks ajaks unustati loodusteaduse põhisaavutused, eriti kui kirikule nad ei meeldinud, näiteks: antiikaja filosaafid üritasid rahvele selgeks teha, et maa on kera kujuline, seda peeti naeruväärseks ning arvati ,et teisel pool makera peaksid inimesed peaksid siis pea alaspidi käima.Väga palju hävitati vanaaja teadme tekste klostrites, et kasutada kallist pärgamenti usuliste tekstide üleskirjutamiseks.Aga Kõigest hoolimata tunnustas kirik ka ilmalike teaduste vajalikkust.Juba 5.sajandil oli antiikaja teadused 7 "vabaks kunstiks" jaotatud ja 6.sajandil jagati need kahte rühma: triivium-grammatika, retoorika ja dialektika (formaalloogika).teine rühm on kvadriivium- aritmeetika, geomeetika, astronoomia ja muusika.Vana-Roomaga võrreldes õpetati keskajal koolides vaba kunsti tunduvalt kärbitud kujul
mida väljendatakse promillides. Imikusuremus elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. Rahvastiku tööhõive ja majanduse üldine struktuur · Agraarühiskonnas on suurem osa elanikest hõivatud põllumajanduses. · Industriaalühiskonnas põllumajanduse osatähtsus langeb ja hõive tööstuses tõuseb. · Postindustriaalne ühiskond hõivatus teeninduses ja teadme tööstuses kasvab · Struktuurne tööpuudus - tekib olukord, kus kindlad erialal on liiga palju või vähe spetsialiste. · Põhja riikides on kõrge haridustase, hõivatus põllumajanduses on väike, hõivatus teeninduses ja teabetööstuses on suur. · Lõuna riikides on haridustase väga kirev - leidub nii kõrgharidusega ja kirjaoskamatuid · Lõunas on levinuim algharidusega tööjõud, inimesed suunduvad tööstustesse.
võimalik läbida autoga kõigest kahe tunniga. Samas toovad leiutised endaga kaasa ka uusi riske. Näiteks liiklusavariid, mis juhtuvad, kui juht ei arvesta ettenähtud eeskirjadega. Uurimustöö jaguneb kaheks peatükiks. Esimese peatükis on juttu 19. sajandi leiutistest: õmblusmasinast, telefonist ja hõõglambist. Teine peatükk räägib 20. sajandi leiutistest: lennukist ja autost. Uurimustöö materjali otsisin nii teadme teosmetest, internetist kui ka dokumentaal filmidest. 3 1. Peatükk – 19. Sajandi leiutised 1.1 Õmblusmasin Käsitsi õmblemine on üle 20 000 aasta vana. Esimesed „nõelad“ valmistati loomade luudest ja sarvedest ning niidi asemel olid loomade kõõlused. Esimesed rauast nõelad leiutati 14. sajandil ning 15. sajandil tulid juba silmadega nõelad. 1755. aastal väljastati Charles Weisenthalile patent esimesele nõelale. Nõel oleks
naabrini pääseb ja selle põhjal tehakse marsruutimisotsus. dv(z)= 2+1+2=5; dx(z)=1+2=3; ddz=1+2=3 du(z) = min { c(u,v) + dv(z), c(u,x) + dx(z), c(u,w) + dw(z) } = min {2 + 5, 1 + 3, 5 + 3} = 4 Näeme, et parim tee on uxyz, mille väärtus on 4. Bellman-Fordi näide: Teeme marsruutimistabeli tipu u kohta. Me otsime tipu u naabertipu v, mille vahel ei ole rohkem võrgusõlmi, vaid on ainult kanal. Nende kohta me teadme kanali väärtust. Kui tippude vahel on rohkem sõlmi kui üks, siis nende jaoks me ütleme, et see tee väärtus on lõpmatult suur. Tuleb otsida välja minimaalne tee. Naabrid annav oma informatsiooni, mina panen juurde teepikkuse naabriteni ja leian minimaalse. Algoritm töötab nii, et kui toimub lokaalse kanali väärtuse muutus või tuleb naabri käest informatsioon, et midagi on muutunud teede väärtuses, siis arvutatakse tabelit uuesti ümber
annaabi.ee 
