on tal lapse arengus. Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuse väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatud tundmute olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja sellepärast teadliklt mängib. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest (Saar 1997: 20). Võgotski väidab, et ajaloolis-kultuuriline taust hakkab last mõjutama alates sünnihetkest, tema esimesel sotsiaalsel kontaktil ümbritsevate inimestega ja on tihedalt seotud lapse sotsiaalse arenguga. Kultuurilis-sotsiaalsete funktsioonide, sealhulgas ka tähelepanu areng
- Tavaliselt eksisteerivad tungiga seotud uskumused: tungi peab rahuldama, ma ei suuda tungle vastu panna - Kontrolli loomine: ma saan tungiga hakkama ja suudan seda kontrollida 4. Tagasilanguste ennetamine 5. Kaasuvate probleemide leevendamine ja ravi 6. Toimetuleku parandamine 7. Pidev motiveerimine Psühhoteraapia üldtegurid Psühhoteraapia - Kahe või mitme inimese koostöö, milles terapeaudi rollis omav isik kasutab teadliklt ja sihipäraselt psühholoogilise vahendeid aitamaks kliendi rollis oleval isikul mõista ja muuta oma emotsioone, tunnetust ja käiutmist kliendile sobivas suunas - John C Norcross lisab: Koolkonnad - Analüütilised dünaamilised psühhoteraapiad Psühhoanalüüs ja psühhodünaamilised koolkonnad - Kogemuslikud ekspressiivsed psühhoteraapiad Eksistentsiaalne (logoteraapia), kliendikeskne; reaalsusteraapia
annaabi.ee 
