Eesti instituudi poolt loodud võrguväljaandest. Lisaks käsitletavate riikide välisministeeriumi võrgulehtedel olevatest materjalidest, erinevatest raamatutest ning ajaleheartiklitest, mis kajastavad antud teemat. 1. EESTI JA SOOME VAHELISTE SUHETE VÄLJAKUJUNEMINE Eesti ja Soome on nii rahva kui ka riigina teineteisele kõige lähedasemad. Meie maade suhted on pea kõigil tasanditel ainulaadselt tihedad. Oma rahvuslikest juurest teadlikena hakkasid eestlased ja soomlased suhtlema 19. sajandil. Varasemate kontaktide taustal ei olnud teadmist, et Soome lahe teisel kaldal elab lähedane sugulasrahvas. Eelmise sajandi keskel olid suhete eestvedajaiks keeleteadlased ja rahvapärimuse kogujad. Tolle aja kultuurikontaktide pärandina on Eesti ja Soome hümnil senini ühine viis. Poliitiline lähenemine algas 20. sajandi alguses, kui Venemaa sündmused mõjutasid oluliselt tsaaririigi osade Eesti ja Soome ühiskondlikke protsesse
A C 72 22 B D 28 78 Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 79 14. TEADVUS I. TEADVUS JA TEGEVUS 1. TEADVUSE OLEMUS Teadvuse funktsionaalne olemus Teadvus on aktuaalne subjektiivne mudel maailmast ja iseendast. Teadvuse "ülesanne" ehk otstarve on hoida meid teadlikena kõigest meile olulisest meie ümber ja iseendas. Teadvuse aktuaalsus - me teadvustame praegust hetke ja sellel toimuvat. Praegusel hetke toimuval on oma objektiivne ja subjektiivne külg. Teadvuse aktuaalsuse mudelina võiks kujutleda pimedas ruumis põleva küünlaga käes liikuvat inimest, kus põleva küünla leek oleks teadvuse analoogiks. Teadvuse subjektiivsus (a) tänini pole veel kellegi teise võimuses "heita pilku" meie teadvuse "puhtale poolele", s. o
annaabi.ee 
