4.1 Mis on meteoorid? Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel. 4.2 Kust tulevad meteoorid? - Taevast, vastab tavainimene. - Kosmosest, vastab teadjam inimene. Õigus on mõlemal. Meteoor kui vaadeldav taevanähtus leiab aset tõepoolest taevas, täpsemalt atmosfääris. Eesliide meteo viitab ilmastikule, seega millelegi õhus toimuvale; öötaevasse tekkiv helenduv jälg asubki 70 130 km kõrgusel. Ainult, et selle jälje tekitaja ei saa kuidagi olla maise päritoluga tema suur liikumiskiirus ( ENE andmetel 11 73 km/s ) viitab millelgi kosmilisele. 4.3 Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju
• Konstruktid, faktid ja teooriad SP meetodid • Vaatlus. Visuaalne infokogumine, salvestamine, töötlemine, analüüs • Dokumentide analüüs. Sisuanalüüs. • Verbaalsed uurimismeetodid. Intervjuu, küsitlus, fookusgrupp, eksperthinnang • Standardiseeritud verbaalsed uurimismeetodid. Skaala. Test. • Eksperiment. Loomulik eksperiment, laboratoorne eksperiment. Eetikanõuded • Mida tohib/ei tohi teha haritum, teadjam, kompetentsem inimene? • Teadja positsioon sisaldab alati ohtu – ärakasutamiseks, manipulatsiooniks, oma huvide realiseerimiseks • Eetikanõuded nii uurivale psühholoogile kui praktilisele psühholoogile • Erialasisesed kokkulepped, vabatahtlik enesepiirang. Olemas enamikes professionaalse tegevuse valdkondades Uurija väärtuskonflikt Uus teadmine, uurimisvabadus, uurija sõltumatus vs Inimõigused, privaatsus, eraelu puutumatus, mittekahjustamine
annaabi.ee 
