4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu. Skulptuur kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned seina sisse ja need värviti ära(eredalt värvilised). Hieroglüüf - piltkiri. Seinamaal Egiptuse poos-kindel kujutamise viis. Jälgiti rassilisi erinevusi. Egiptuse perspektiiv. Reljeefid ja seinamaalid katsid templite seinu,sambaid obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Pinnakunst - üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurides; inimkeha proportsioonid olid head
lennata ning vees ujuda. Kui tulid sakslased omade kinniste Kristlike arusaamadega tekkisid äkkiliselt ebaloomulikud sotsiaalsed piirid, et see sa ei tohi olla niimodi , see ei ole õigustatud sellepärast, et keegi habemik lõunas kõrbes niimodi ütles. Rästikud teoses minu jaoks tunduvat esindamast vabariiklasi, arvamus põhineb järgmise Rästikute suhutmise komenteerimesel Leemeti poolt „ Oma arust tundsid nad metsa läbi ja lõhki ning teadisd, kes seal elab ning kes mitte. Nad ei takistanud inimestel hiies käimist ja ohvrite toomist, ehki see oli nende arvates täiesti mõttetu. Rästikud ei sekkunud kunagi võõrastesse asjadesse, nii kaua kui see otseselt neid ei puudutanud. Nende arvates oli igaühel õigus elada just nii narrilt, nagu ta soovis.“(lk63) Kõik loomad on võimalikult erinevad Läänemere põlisrahvad sümboolselt. Siilid ristirüütlit, karud näiteks leedukas, ussid kas Soomlased või vadjalased.