Ajakirjanduse all võime mõelda paljusid erinevaid meediume. Ajalehed, televisioon, raadio, internet ning loomulikult ajakirjad vahendavad kõik informatsiooni ja hoiavad meid kursis maailmas toimuvaga. Täielikus teadmatuses elamist ei kujutaks keegi ette. Kuid kas meile serveeritu on läbi aegade ka muutunud ning kas me teame kõike, mida tahaksime? Ajakirjandus on läbi teinud pika arengu. See algas teadetetahvlite ning kuningate kirjapandud seadustega, mis olid kohustuslikud täitmiseks kõigile. Kaua oli kogu kirjandus vaimulike pärusmaa; teemasid, mida me praegu ajakirjanduses kohtame, anti edasi pigem suuliselt. Trükikunsti levik soodustas ilmaliku kirjanduse arengut ning peagi võis näha esimesi ajalehti. Viimased sajandid on perioodikale olnud eriti soodsad. Kõikide eluvaldkondade jaoks võime leida oma väljaande, sageli on neid mitu
eelnevatest pool ning kokku liites peaks saama üpriski tõese tulemuse tänapäeva mõistes. See tähendab, et propaganda on senini levitustöö, kuid tähtis osa sellest kuulub kindlasti ka reklaami alla. 1.2. Propaganda esinemine avalikuses Propaganda esinemist meie meedias ja avalikus elus ei tule otsida kaugelt. Kui on käimas valimisperiood, siis on levitustöö leidmine eriti kerge. Tuleb vaid pöörata pilgud suuremate teadetetahvlite või tabloidi suunas ning agiteerivate pealkirjadega loosungid püüavad tähelepanu. Seda hõlpsam on vaadelda propagandat hetke Kohalike Omavalitsuste Valimiste taustal. Kõige levinumad ja silmapaistvamad on kindlasti suured plakatid paneelmajade fassaadidel ning kirevad bannerid interneti avarustes. Kõigi nende sõnumid on uued ja paljulubavad, kuid sisult trafaretsed. Häid näiteid sellele on palju. Antud plakat on pärit linnapildist. Joonis 1. Väliplakat (foto erakogust)
annaabi.ee 
