kujunesid Olümpias peajumal Zeusi auks peetud olümpiamängud. Need toimusid iga 4 aasta tagant, sinna kogunesid võistlejad nii Kreekast kui kolooniatest. Võisteldi jooksudes, maadluses, rusikavõitluses, kahe viimase kombineeritud võitluses ehk pankrationis, viievõistluses (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning neljahobusekaarikute võidusõidus. Lisaks spordile tegeleti olümpiamängudel ka jumalatele ohverdamisega ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadetekuulutajad. Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, avalikus elus nad ei osalenud. Naised allusid alati abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool; abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel (see oli sageli äriline kokkulepe). Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada. Abielu põhieesmärk oli hankida
Olümpias peajumal Zeusi auks peetud olümpiamängud. Need toimusid iga 4 aasta tagant, sinna kogunesid võistlejad nii Kreekast kui kolooniatest. Võisteldi jooksudes, maadluses, rusikavõitluses, kahe viimase kom- bineeritud võitluses ehk pankrationis, viievõistluses (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maad- lus) ning neljahobusekaarikute võidusõidus. Lisaks spordile tegeleti olümpiamängudel ka jumalatele ohver- damisega ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadetekuulutajad. Kreeka patriarhaalses ühiskonnas** puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, ava- likus elus nad ei osalenud. Naised allusid alati abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool; abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel (see oli sageli äriline kokkulepe). Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järg-
annaabi.ee 
