· lugedes peab lugeja pidevalt oma mõtlemist kohandama, selleks, et tekstist aru saada. RÄÄKIMINE ON OLULINE! Kuidas esitada oma arvamusi põhjendatult? Küsi: · Oled sa kindel? · Miks sa nii arvad? · Miks? Kuidas? · Mille põhjal jutus sa nii arvad? Tunned? Mõtled? · Kas kellelgi on teistsugune arvamus? - Jaga arvamusi ja põhjendusi. - Julgusta teisi kaaluma ja vaatlema erinevast vaatevinklist, julgusta esitama erinevaid arvamusi. - Nõus? Vastu? Miks? Seosta teadasaadut oma seniste kogemustega. Esita küsimus: · Kirjuta üles võimalikud vastused. · Küsi endalt, milline vastus oleks parim ja miks? · Põhjenda oma seisukohti detailselt ja selgelt. - Loe üle tekst vastus toimeta. - Esita kõrgematasemelisi küsimusi (mitte ainult sisu puudutavaid), millele vastuste saamiseks tuleb väljuda teksti piiridest. Visuaalsete materjalide kasutamisest · Kasuta erinevaid mudeleid ja väljapanekuid · Kasuta: * T diagramme
3. TEADMINE 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Vaata lisa Iosa punkt 3. 2. Mida tähendab küsimus „teadmise ulatusest“? Inimesed mõtlevad valesti, et nende teadmise ulatus sõltub teadmise enese loomusest ja teadmise objektide teadasaamise võimest. Teadasaadut ei mõisteta mitte vastavalt selle loomusele, vaid vastavalt inimese võimele teadmise tekitajatest aru saada. Näiteks kuju ümarust tuntakse nägemise kaudu ära ühtviisi (distantsilt näeb tervikut korraga), kompimise kaudu teistviisi. Inimene märkab meeletaju, kujutluse, mõistuse ja taibu kaudu erinevalt. Meeled peavad kuju aineliseks, kujutlus vaatleb ilma aineta. Mõistus ületab kujutluse ja vaatleb üksikliike üleüldiselt
annaabi.ee 
