Raamatu autor on semiootilises bioloogias tippteadlane ning on Rahvusvahelise Biosemiootika Seltsi president. 1 Objekt ja asi Inimese semioosialast annet ei saa mitte kuidagi nimetada imeks, sest see pidi välja kujunema evolutsiooni teel, seega, see anne peab olema ka teistel eluvormidel. Jesper Hoffmeyer mainib John Deely terminoloogiat ja kuidas see võib tunduda võõrik, sest looma omailm võrdub paratamatult tema objektiivse (teadaolevana eksisteerivat) maailmaga. Hoffmeyer kirjutab, et Deely jaoks inimest loomast eristavast markeriks on see, et loomad tunnevad ainult objekte; asju nad ei taju. Autori arvates üks suur samm, mis kinnitab olulist arusaama, et loomad saavad oma omailma kaudu osa subjektiivsest maailmast, kuid neil pole aimu, et väljaspool on veel üks maailm subjektiivne maailm. Keele omandamine on võti, mis inimeste eluilma ukse avab. (Hoffmeyer 2014:381-386) 2 Primaatide osutamine
(teema või teemade teke mis muutuvad valdavaks) retroaktiivne interferents – uus info põhjustab eelneva unustamise proaktiivne pidurdus – eelneva teabe olemasolu kahjustab uue halba mäletamist 2) REPRODUTSEERIMINE teabe taastamine või kasutamine hilisemas või praktilises tegevuses informatsiooni reprodutseerimise kolm alaliiki: 1) äratundmine – käivitub mingi objekti tajumisel selle tuttavana või teadaolevana kogemises 2) meenumine – mälus säiliv aktualiseerub iseenesest, kergesti, ilma pingutuseta 3) mäletamine/meenutamine – teadlik, eesmärgipärane materjali väljatoomine mälust Olemas on kolm mälusüsteemi: 1) sensoorne mälu – Tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. Kustumisprotsess on 100-350millisekundit (0.1-0.35sek). Sensoorset mälu on uurinud George Sperling.