teistmoodi. Kriisiolukord sotsiaalvõrgustikes oli välja lülitatud mobiilivõrgustik kuid ”data” interneti levitamisega ei olnud mitte mingisugust piiri, suhtlemiseks messengeriga või facebookiga. Üldegi sotsiaalvõrgutiks aitas väga hästi kaasa info levitamisega terves riigis, enamuse ajast olid kõik Twitteris, sest see on kiireim infoedastaja teiste inimeste informatsiooni tallituse poolest – koht kus info liigub. Valdav osa inimestevahelisest suhtlemisest toetub sõnalisele teabevahetusele: üks osapool lausub midagi ja teine võtab seejärel omakorda jutujärje üles. Sõnaline suhtlus seondub psühholingvistikaga ja mõistagi ka keelekasutuse filoloogiliste aspektidega. Rikas sõnavara, kujundlik ütlemisviis, loogiline teemaarendus, veatu grammatika, hea hääldus - kõik see suurendab sõnalise eneseväljenduse mõjukust. Kujundlik ütlemine tõstab sõnumi efektiivsust kolmel viisil.Esiteks aitab see käsitada abstraktseid asju piltlikult, lihtsalt, selgelt ja veenvalt
(SF) ja üldistamisfunktsioon (ÜF). Nimetatud kaks funktsiooni ei saa olla teineteisest lahutatavad, vaid moodustavad ühtsuse. Järgmisel tasandil on otstarbekas kõne funktsioonid jaotada vähemalt kolme funktsioonide rühma: Teabe vahendamine (informatiivne funktsioon); Tunnetustegevuse teenindamine; Oma ja teiste tegevuse reguleerimine-planeerimine (reguleerivplaneeriv funktsioon). Reguleeriv-planeeriv funktsioon. Eelnevalt on mainitud, et teabevahetusele kaasneb väga sageli ühe või mitme partneri tegevust reguleeriv funktsioon. Juba kõnearengu algetapil pöördub laps täiskasvanu poole harilikult selleks, et see midagi tema tarvete rahuldamiseks teeks. Ka täiskasvanu repliikidest väikelapsele on suur osa tegevust reguleeriva iseloomuga. Kui esialgu on tegemist iga toimingu vahetu reguleerimisega, siis hiljem muutuvad täiskasvanu kõneaktid planeerivaks, s.t. reguleerivad juba toimingute ahelat. Oskust
annaabi.ee 
