Kuid ka nende ütluste ristküsitlusel avaldamine saab teenida vaid kohtus räägitu usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki ning avaldamise järgselt ei saa ristküsitluse tulemit automaatselt kõrvale jätta ja kohtuotsuse tegemisel tugineda hoopis kohtueelse menetluse ajal ütluste sündmuskoha olustikuga seostamisel antud ütlustele. (2 punkti) 3. A salvestatud vestlust saab kasutada tõendina ja seda tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-5-09 selgitanud, et eraelulise vestluse lindistuse kui tõendi lubatavuse kontrollimisel ei ole asjakohane kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 8. jao sätteid, mis reguleerivad tõendite kogumist jälitustoiminguga. Jälitustoimingute tegemine on osa jälitustegevusest. Üldistavalt võib öelda, et jälitustoiminguga
kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). 3-1-1-5-09 (enda eraeluliste kommunikatsioonide talletamise lubatavus) 9. Kriminaalkolleegium soostub ringkonnakohtu seisukohaga, et menetluslikult on tegemist eraelulise vestluse salvestusega, mida tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Et tagada tõenditele antava hinnangu adekvaatsus, tuleb teabesalvestise vahetul uurimisel KrMS § 15 tähenduses teha salvestis kohtule tajutavaks võimalikult vahetul viisil. Seetõttu oleks pidanud salvestisest tehtud kirjalikule protokollile eelistama selle vahetut kuulamist kohtus. Käesolevas asjas uurisid kohtud tõendina vaid salvestise alusel koostatud protokolli
annaabi.ee 
