.. Läbi konkreetse juhtumi õnnestub autoril esitada veenev sissevaade 16. sajandi külaellu ja avada tollase rahvakultuuri ja -kommete iseloomu. JAQUES REVEL (s1942) ,,Mässu loogika: lasteröövide afäär Pariisis 1750" Analüüs 1750. aasta kevadel Pariisis levinud hirmulainest, et politsei röövib tänavatelt lapsi. Katse näidata ühe konkreetse episoodi toel varauusaegse linnaühiskonna ja ruumi toimimist, teabelevikut, ettekujutuste rolli, võimusuhteid jpm. Sügavamal tasandil analüüs lihtrahva ja kuningavõimu vahekorrast, rahva muutunud suhtumisest kuningasse. Oli arvamusel, et ei eksisteeri ainult kaks ajaloo uurimis skaalat: mikro- ja makroajalugu. Talle tundub kõige olulisem idee skaalade varieerumisest ja võimalusest nendega heuristiliselt (loogiliselt, metodoloogiliselt) mängida Argipäeva ajalugu 1980
1) allikas – sõnumi lähetaja (tootja- või müüjafirma); 35 2) sõnum – sümbolite kogum; 3) kodeerimine – tegevus, millega allika sõnum pannakse mingisse vormi (reklaamiagentuurilt sõna, pilt); 4) kanal – sõnumi edastamise vahend; 5) dekodeerimine – vastuvõtja poolt sõnumile tähenduse andmine; 6) vastuvõtja – sõnumile avatud isik; 7) müra – teabelevikut häirivad mõjurid ja olukorrad; 8) tagasiside – info kommunikatsiooniprotsessi käigust. Kommunikatsioon võib olla: A. ISIKLIK – mitme isiku otsene suhtlemine silmast-silma, telefoni, posti, faksi jm teel. S.o. kiire ja paindlik, kohese tagasisidega. Suure sihtturu puhul aga aeglane ja kallis. B. MASSIKOMMUNIKATSIOON – sõnumi edastamine ilma isikliku kontakti ja tagasisideta. Võimaldab anda suurele sihtturule täpse sõnumi, ka kulutused väiksemad.