tagastada. Teated peavad asuma kõigile nähtaval kohal, piisavalt suure kirjaga kirjutatud ning olema nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Lisaks müügikohtadesse teadete ülespanemisele tuleb kasutajad teavitada ka teabekampaaniate kaudu. Teabekampaanias käsitletavad teemad on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tootja peab korraldama vähemalt ühe üleriigilise teabekampaania aastas meediakanalite, üleriigilise levikuga ajalehtede, ajakirjade ja muude sarnaste üldsusele kättesaadavate kanalite kaudu. 3. Keskkonnaministri 10.01.2008 määrus nr 5 "Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded" Määrusega on sätestatud akude ja patareide kogumise kord ning käitlemise nõuded. Patarei- ja akujäätmetest sortimiseks või ringlussevõtuks või kõrvaldamiseks ettevalmistamise käigus tuleb eemaldada vähemalt kõik vedelikud.
läks varem kasutatud naela, sillingi ning penni süsteemilt üle naela ja (uue) penni süsteemile. Kuigi kirjeldatud üleminek oli oma ulatuselt euro kasutuselevõtust tunduvalt tagasihoidlikum, valmistati seda ette väga põhjalikult. Rahasüsteemi muutmisest teatati juba 1965 aastal. Enne üleminekut jagati inimestele abistavaid konverteerimistabeleid ning korraldati ülimalt ulatuslik teabekampaania. Selle tõttu oli üleminek eeldatust tunduvalt sujuvam. Loodetavasti läheb see ka meil nii. Pika mõtiskluse järel hakkab juurde tekkima küsimusi. Kuidas mõjutab euro käibeletulek eestlasi? Keda mõjutab see rohkem, keda vähem? Kas või miks euro on parem kui kroon? Kas euro annab meile pealkirjas püstitatud küsimuses sisalduva rikkuse, vabaduse või hoopis midagi muud? Millised on euro otsesed mõjud Eestile