Võttes sõna mingi ühiskondliku probleemi teemal, nt kergemate narkootiIcumide legaliseerimise küsimuses, räägib informeeriva kõne esitaja nii legaliseerimise plussidest kui ka miinustest, aga veenmiskõne esitaja valib ühe kindla positsiooni ning esitab oma argumendid ainult selle kaitseks, rünnates vastuargumente. Kuulajatelt nõuab informeeriva kõne jälgimine vaimset pingutust. Esineja peab seetottu arvestama, et edasta- - tav teabehulk ei oleks liiga suur, sest muidu publik väsib. Kõne ettevalmistamisel ja esitamisel võiks silmas pidada järgnevat. * Süsteemsus - teave tuleb esitada struktureeritult ning mõelda, kuidas ka kuulajad saaksid sellest tuge uue info vastuvõtmisel. * Kontsentreeritus - keskendumine kõige olulisemale, sest see hõlbustab mõistmist. * Ea- ja jõukohasus - kuulajate vanuse ja eelneva kogemuse arvestamine, info edastamine tõusujoones, s.t kergemalt raskemale.
reaalselt olnud, kasutades andmeid reaalsetest olukordadest. NEXT LOENG: Kasulik on teadvustada suhltemismaneere, siis on parem mõelda, mis partner tegelikult meile öelda tahab. Suhtlemisarenug etapid erinevad laps-laps-el ja laps-tsk-l. Laste omavahelist suhtlemist oleks väga vaja juba enne kooli. Alakõne ja intelllektipuude korral on suhtlemine häiritud. Intellekt ja keel on omavahel ühendatud SEMANTIKAga. Teabehulk, millega sõna on seotud, järjest kasvab ja see on väga oluline. Mälu puhul arestva lühimälu lühike, mõned sekundid; töömälu mingi ülesande lahendamiseks vaja hoida mälus); püsimälu, väga suur maht. Episoodimälu (emotsioonid ja tundmused, mis on läbi elatud, suhtumine millesegi, ja semantiline mälu (teadmised, faktid, nii verbaalselt kui tajudes omandatud teadmised). KÕNE MÕTLEMINE. (VT kilet selle kohta) 1) Juured.
annaabi.ee 
