kui üldisi suundumusi. Sektor ehk kookdiagramm võrdleb terviku osade suurust ja koosneb sektoriteks jagatud ringist. Kaardid näitavad lugejale sündmuskoha või ütlevad, kus miski juhtus. Andmekaardid näitavad andmete geograafilist paiknemist. Joonised ja skeemid näitavad esemete ehitust ja tööpõhimõtteid, sündmuste kulgu, ajalist järgnevust, seletavad spordialade reeglid jne. Teagegraafika tegemine Esimene ülesanne on ära tunda, millal ja millist liiki teabegraafikat kasutada, et lugejale info mõistvaks teha. Teine oluline ülesanne on hankida sellised andmed, millest on võimalik teabegraafika teha. See vajab süstemaatilisi andmeid, mitte üksikud juhuandmed. Kolmandaks, lugeja vaatab teabegraafikat ennem kui loeb teksti. Seepärast pannakse sinna info, mis on loo seisukohast oluline. Teabegraafika peab rääkima loo, mis on lugeja jaoks terviklik ja arusaadav. 1. Pealkiri peab andma lühidalt kõige olulisema idee, olema aktiivne teema. 2
suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. Teabetekstide abil arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda ja mõista tabelite, skeemide, graafikute ning diagrammidena esitatud infot ning seda analüüsida, sõnalise teabega seostada ja tõlgendada. Vanemates tekstides kasutatud mõõtühikute teisendamise kaudu edendatakse arvutusoskust. Õpitakse eristama teaduslikku teavet ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust teabest ning kasutama tehnoloogilisi abivahendeid tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel.