Popper sellega ei nõustu, tema järgi on kõik teadmiste allikad võrdsed ja kõiki tuleb võrdväärselt kontrollida. Protokoll-laused või alusväited on pealtnägijate tunnistused mingitest vaatlustest, mille põhjal nemad või keegi teine on näiteks kirjutanud ajaleheartikli, mis on näiteks mulle teadmisallikaks. Kui ma tahan kontrollida, kas ajaleheartiklis olev informatsioon vastab tõele, kontrollin ma seda informatsiooni ja ei ürita teabeallikale jälile saada - seega on empiristide väide nõrk, et vaatlus on see, millel kõik teadmised tuginevad. Popper väidab, et ei ole oluline, mis allikast on teadmine saadud, oluline on see, et teadmisi kriitiliselt kontrollitaks ning vääraks osutatud teadmised parandataks. Oluline on üritada uusi teadmisi saada, isegi kui teadmine, mis omandatakse on see, et ei teatagi õigupoolest peaaegu midagi.
välismaailmaga. Ta peaks mäletama endaga kaasasündinud ideid. See, et inimene ei mäleta oma esimesi ideid, ei sea ohtu teadmiste kogemuslikku päritolu. Maailma sündides saab inimene esmakordselt maailmaga tuttavaks ja ta ei saa vältida teadmisi, mis ta saab kui siia sünnib. Ta ei saa eirata esimesi lõhnu, värve jne. Tema arus tekivad aistingud ning seetõttu ka ideed ning teadmised, mis ajajooksul arenevad. Popper: 2. Empiristid arvavad, et vaatlusest lähtuv teadmine tugineb teabeallikale. Inimene vajab vaatluste korral tervet hulka teadmisi, sest igasugune vaatlus sisaldab vaatleja teoreetilistel teadmistel põhinevat tõlgendust. Nende teadmiste saamisel ei saa inimene usaldada üksnes oma silmi ja kõrvu. Ühe inimese teadmine on seotud teiste inimeste teadmistega, sest suhteliselt palju teadmisi omandab ta suheldes teiste inimestega. Teadmiste tähtsaimaks allikaks on traditsioon, ning suure osa sellest oleme omandanud teiste inimeste eeskujust. 4
annaabi.ee 
